Nature.com lehel avaldatud mahukas uuring, millest selgub, et koroonaviiruse põdemine võib mõjutada aju. Teadlaste sõnul võib isegi kerge või mõõdukas haiguskulg tuua kaasa hallolluse kadu ja muutusi närvisüsteemis.
Kokku uuriti 785 Ühendkuningriigis elava inimese aju, kelle vanus jäi 51-81 aasta vahele. Oxfordi Ülikooli teadlaste juhitud uuringus tehti nende ajust ülesvõtte keskmiselt kolmeaastase vahega, lisaks pandi proovile nende vaimne võimekus, vahendab ScienceAlert.
Esimesed tulemused näitasid, et koroona põdemise järel paistsid aju struktuuris tekkinud muutused olevat püsivad. Sellele järeldusele jõudsid teadlased, kui tegid igale uuringus osalenud Covid-19 põdenud inimese ajust pilte keskmiselt viis kuud peale haigestumist. Kui pikalt muutused ajus kestavad ja kas neid saab tagasi pöörata, näitavad tulevased uuringud.
Seda, et SARS-CoV-2 viirus avaldab mõju inimese ajule pole mingi uudis. Teada on, et nakatumine võib tekitada põletikku ja muuta aju struktuuri. Uue uuringu eripära seisnes aga selles, et esimest korda võrreldi haiguse läbi põdenud inimeste ajupilte enne ja pärast haigestumist.
Nii välistati võimalus, et mõne uuritava aju oleks kahjustada saanud enne nakatumist.
Lisaks võrreldi haiguse läbi põdenud inimeste ajupilte ka nende inimeste omadega, kellel õnnestus uuringu ajal koroonasse nakatumist vältida ehk olemas oli ka kontrollrühm.
Andmed võeti Ühendkuningriigi biopangast, kus säilitatakse aastate jooksul eri uuringutes osalenud inimeste terviseandmeid ja nende organitest tehtud pilte.
785 esimeses uuringuetapis pildistatud uuritavast andis enne teise etappi minekut positiivse koroonaproovi 401 inimest. Ülejäänud 384 arvati kontrollrühma sekka.
Covid-19 läbi põdenud inimeste ajupiltidel, mis tehti nii esimeses kui ka teises etapis, oli näha koekahjustusi lõhna- ja maitsetajuga, aga ka mäluga seotud ajukoores.
Viiruse läbi põdenud said teises uuringuetapis ka vaimse võimekuse testides veidi madalamaid punkte kui esimeses. Lisaks oli neil näha kõhetumist väikeajus ehk vaimse võimekusega seotud ajupiirkonnas.
Nimelt olid SARS-CoV-2 nakkushaiguse läbipõdenud kaotanud keskmiselt 0,7-protsenti hallollusest haigusest mõjutatud ajupiirkondades.
Võrdluseks võib tuua, et iga keskealine täiskasvanu kaotab aastas keskmiselt 0,2 protsenti hallollust.
Lisaks tegid teadlased veel ka kontrollanalüüsi 11 inimesest koosnenud rühmaga, kes olid läbi põdenud kopsupõletiku, mis polnud seotud koroonaga. Selgus, et tavaline kopsupõletik selliseid muutusi ajus ei põhjusta.
Oluline on veel välja tuua, et uuringus osalenud inimesed ei põdenud Covid-19 viirust raskelt. Tegelikult ei tea teadlased täpselt, kui raskelt iga haiglaravi mitte vajanud uuringus osalenu haigust põdes. Ei teata, kui palju hapnikku nende kehas põdemise käigus leidus.
Uuritavate ajust tehti pilt 2020. aasta märtsi ja 2021. aasta aprilli vahel, mistõttu ei põdenud tõenäoliselt ükski uuritav praegu levivaid delta või omikroni variante. Nii ei teata, kas selle uuringu tulemused kehtivad ka nende tüvede kohta.
Teadlaste sõnul andis see töö parema aimduse, kuidas SARS-CoV-2 viirus võib aju kahjustada. Nad pakusid välja kolm võimalikku versiooni. Võib olla, et Covid-19 levib ajus haistmiskanalite kaudu. Võib olla viirus ise ei sisene ajju, kuid mõjutab seda kesknärvisüsteemi põletiku kaudu või kärpides lõhnataju kaotuse tõttu ajju saabuvat lõhnainfot.
