Varasema analüüsi põhjal võib väita, et Eesti tulevane jõukus tuleb tehnoloogiasektori kümnekordsest kasvust järgmise kümne aastaga.

Eesti jaoks on IKT-sektor järjest olulisem ja see on viimase kümnendi jooksul olnud Eesti majanduskasvu peamine vedaja. Info ja side sektor on andnud lausa 30% kogu majanduses loodud lisandväärtuse kasvust.

2019. aastal tegutses info ja side sektoris üle 6000 ettevõtte. Eestis käib Euroopa hoogsaim tehnoloogiafirmade asutamise laine. Meie idufirmade kasv on olnud juba üle viie aasta stabiilselt 20–30% aastas, ükskõik kas mõõta tulusid, töötajate arvu või kaasatud investeeringuid.

Suurimat kasvu teevad tehnoloogiafirmad

Asutajate Seltsi andmetel on Eesti tehnoloogiafirmade saavutatud miljard eurot kogukäivet 2020. aastal sama suur kui Eesti põllumajandusel. See miljard tähendab, et just nii palju on maksnud kliendid üle maailma meie ettevõtete toodete ja teenuste eest.

„Mõlemad on väga tõsised tööstusharud, aga märgatav vahe tuleb kasvu kiirusest. Põllumajandus oli juba paar aastat tagasi sama suur kui praegu, aga idufirmad olid siis üle poole väiksemad,” ütlevad nad.

Teiseks on tehnoloogiatööstuse eripära, et vähesed, aga väga targad töötajad suudavad luua palju väärtust. Sektori praegused 6300 töötajat ehk 1% kogu Eesti töötajaskonnast teeb tehnoloogiasektoris 2–3% Eesti majandusest. Asutajate Seltsi liikmed ütlevad, et see on ideaalne mudel väikesele riigile, kus inimesi on alati puudu, ja mida vähemate töökätega oma ühist jõukust suudame kasvatada, seda parem.

Eesti idufirmad on aga ka maailmas tuntud. 2020. aastal suutsid nad investoritelt, nii kodu- kui ka välismaistelt, kaasata kokku rekordilised 450 miljonit eurot.

Liigutakse kõrgema lisandväärtuse suunas

Uuringus „IKT valdkonna majanduse, kutse- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse ülevaade, 2020” on toodud, et sektor on olnud pikka aega kasvutrendis, kuid mõnede näitajate osas on toimunud ka langus.

Haridus- ja noorteameti tellitud uuringus on kirjas, et jätkuvalt on kõige positiivsema arenguga programmeerimise alamvaldkond, kus on suudetud kiiresti kasvatada nii käivet, ekspordivõimekust, lisandväärtust kui ka kasumit.

Huvitavad arengud jäävad seejuures silma IKT töötleva tööstuse alamvaldkonnas, kus võrreldes 2016. ja 2017. aastaga on käive teinud välisnõudluse vähenemise tulemusena läbi hoopis märkimisväärse languse.

Samas on tähelepandav, et käibe langusele vaatamata on lisandväärtus ja kasum IKT töötlevas tööstuses märkimisväärselt kasvanud. Tegemist on väga huvitavate muutustega ja uuringu tegijatel on hea meel tõdeda, et liigutakse positiivses suunas – kõrgema lisandväärtusega toodete tootmine peaks olema siht, mille poole kõik ettevõtted püüdlevad.

IKT-sektori ettevõtete lisandväärtus on uurijate vaadeldud perioodil oluliselt kasvanud. Võrreldes 2012. aastaga on kasv olnud märkimisväärne – kokku 64%, sealjuures on programmeerimise valdkonnas lisandväärtus kasvanud ligi kaks korda.

Kasvanud on ka lisandväärtus töötaja kohta (2018. aastal 7%), töötajate arv (5%) ja palgakulu (13%), mis on toonud kaasa olukorra, kus ettevõtete kasumi kasv on aeglustunud. Võimekamad IKT-sektori ettevõtted on pigem suurettevõtted, töötajate arvuga 100–249, kus keskmine töötasu on 2578 eurot kuus, mis on valdkonna keskmisest töötasust 31% suurem.

• IKT-sektori osakaal ettevõtluses hõivatute arvust – 5,8%
• Ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest luuakse – 8% ja enam
• Kõigist Eesti ettevõtetest laekuvatest maksudest makstakse – 6,6%
• Ekspordi osakaal – 10,1%

Kui sama kasvjätkub, siis…

Aastas kasvab sektor keskmiselt 25%. Ehkki see on keeruline, siis sama tempo jätkudes töötab tehnoloogiasektoris kümne aasta pärast enam kui 50 000 inimest. Seda loodavad ja selleks teevad tööd sektori enda inimesed. Selline arv moodustaks 10% kõikidest töötavatest inimestest aastal 2030.

Kuid veel muljetavaldavam on sektori plaani see osa, kus räägitakse, et IT-ettevõtted suudaksid praeguse efektiivsuse jätkudes panustada Eesti majandusse koguni 10 miljardit eurot aastas. See oleks lausa 30% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

„See ongi kaua unistatud teadmistepõhine majandus ja Eesti ajude toodangu eksport maailma,” ütleb Eesti tugevamaid IT-sektori tegijaid ühendav Asutajate Selts.

Mis sellest Eestile kasu on?

Erinevad uuringud on näidanud, et üks kõrgepalgaline ja otseselt eksportiv töökoht panustab oma asukohas viide teise töökohta. See tähendab, et iga programmeerija, disainer, tehnoloog või tootejuht loob restoranides, juuksurisalongides, tööstustes, advokaadibüroodes või kus iganes mujal juurde töökohti. Rääkimata sellest, et saadav lisatulu aitab tulevikus maksta palka arstidele, õpetajatele, tuletõrjujatele ja politseinikele. Sel on ka roll pensionide väljamaksmisel.

Eesti teaduse, majanduse ja laiemalt kogu ühiskonna, sh infoühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu.

Artikkel ilmus Eesti IT Tippkeskuse ajakirjas 2021. aastal. 

Excite-t rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.