Võtmaks kasutusele rohelisemaid praktikaid laborite igapäevatöös ning kahandada instituudi energiatarbimist, korraldas Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituut 2022. aasta viimastel kuudel energiasäästu väljakutse.

Mari Öö Sarv kirjutab TalTechi veebis, et võrreldes eelnevate kuude ning sama perioodiga eelnevatel aastatel, vähenes instituudi energiatarbimine väljakutse kestel novembris ja detsembris ligi veerandi (10–15 protsendi) jagu.

Säästukohti otsiti hoolega

Väljakutses osales kaheksa uurimisrühma, kes jagasid palju häid praktikaid nii omavahel kui ka teistele uurimisrühmadele. Konkursi lõpus esitati põhjalikud raportid rakendatud meetmetest ning tulevikuplaanidest.

Energiasäästukohti otsides mõõdeti paljude seadmete energiakulu ühes, teises ja kolmandas režiimis ning otsiti optimaalseid lahendusi, sätiti koosolekuid päevavalgele ajale akendega ruumi ning kleebiti üle kogu instituudi silte ja sildikesi, mis meenutasid energia säästmist. Toodi aga välja ka selliseid energiakokkuhoiu kohti, mida on raske mõõta – näiteks on mõistlik välja vahetada külma sisse laskvad välisuksed ja aknad.

Instituudi direktor Pirjo Spuul märgib, et kuna energia säästmist meenutavad sildid on üleval kõikjal instituudi tööruumides, on säästuvajadusest teadlikud kõik töötajad, mitte ainult väljakutses osalenud uurimisrühmad, nii et väljakutse mõju on tegelikult nähtavast suurem.

Missugused olid suuremad säästukohad?

Lõviosa säästukohti olid seotud kõikvõimaliku aparatuuriga. Tundub elementaarne tõmmata seinast välja kõik tagavaraseadmed, kuni nad oma aega ootavad ning lülitada alati välja kõik seadmed, kui neid ei kasutata, kuid seda tehakse siiski üllatavalt vähe. Seetõttu ilmusid väljakutse ajal laborites paljudele seadmetele sildid, mis väljalülitamist meenutasid.

Börsihinnaga elektri kasutamise puhul on mõistlik ka jälgida elektrikella ning kui õnnestub, plaanida energiamahukad protseduurid soodsamatele tundidele – tõsi, see ei säästa energiat, kuid aitab kokku hoida raha. Aga energiat säästa saab mujalgi. 

Näiteks korraldati ümber töö tõmbekappidega. Kui osa seada hoiukappideks kemikaalidele, mis peavad olema ventileeritavas kapis, ja teistes tehakse tööd ohtlike kemikaalidega, siis töö lõppedes pannakse kemikaalid hoiukappi ning töökapi ventilatsioon lülitatakse välja. Kõikvõimalike seadmete juures annab kokkulepitud koostöö ja ühiskasutus ning seadmete parem tundmine kasuliku efekti.

Samamoodi vaadati üle külmikud. Esiteks mõõdeti sügavkülmikute energiatarve enne ja pärast sulatamist, ja numbrid räägivad enda eest: tugevalt jääs kapp kulutab jääta kapist 5 protsenti rohkem energiat.

Kus võimalik, tõsteti ultrasügavkülmade temperatuur -80 kraadilt -70 peale – energiasäästu tõi see 30 protsenti!

Külmikute kasutuse kuldsoovitus on hoolikalt läbi mõelda, mida sealt võtta/panna, et kapi uks oleks lahti võimalikult lühikest aega ning selleks peab kapis olema hea süsteem. See on oluline nii tavaliste kui ka sügavkülmikute puhul, nii laboris kui ka kodus.

Abiks on ka jää taaskasutamine – selle asemel, et kasutatud jää pärast katseid ära valada, võib selle kolleegide jaoks tagasi kappi panna, et ei peaks uut tootma.

Väljakutse tõi muutuse

Spuuli hinnangul on tänu energiasäästu väljakutsele instituudis toimunud positiivne muutus, mis on samm lähemale jätkusuutlikule laborikultuurile. Nii väljakutses osalejate kui ka teiste töötajate teadlikkus on suurenenud, nii et see on alles algus ja edaspidi pööratakse energiasäästule pidevalt rohkem tähelepanu.

Spuuli sõnul tõid osalejad välja, et energia säästmine peaks olema meeldiv elustiil, hoides oma tegemistel silm peal ning leida uusi võimalusi ning viise, et energiakasutus oleks efektiivsem nii töökohas kui kodus.

Keemia ja biotehnoloogia instituudi energiasäästu väljakutse 2022 võitis Neurolabor, mida juhib professor Tõnis Timmusk. Neurolabori initsiatiivil rakendati enim muudatusi ning häid praktikaid mitte ainult uurimisrühmas, vaid mitmel pool instituudis, üldkasutatavates laborites ja tööruumides. 

Väljakutse järel sõnastati instituudis ka energiasäästu head tavad, mida loodetavasti hakkavad rakendama ka  teised uurimisrühmad, mitte ainult väljakutses osalenud.

Energiasäästu head praktikad keemia ja biotehnoloogia instituudis

• Ebavajalike tulede kustutamine laborites ja koridorides.
• Mitte kasutusel oleva aparatuuri välja lülitamine.
• Mitte kasutusel olevate arvutiekraanide välja lülitamine.
• Tõmbekappide staatuse ja nende esipaneeli positsioonide range kontroll.
• Hulga -80°C sügavkülmikute temperatuur seadmine -70°C-le.
• Külmikute ja sügavkülmikute koristamine ja reorganiseerimine.
• Võimalusel proovide toatemperatuuril hoiustamine.
• Ajakohane kemikaalide nimekiri, et vältida liigset ostmist.
• Ühiskasutuses oleva aparatuuri kasutamise optimeerimine. 
• Meeldetuletused ja sildid, et tõsta teadlikkust.
• Treppide kasutus lifitide asemel – põletame kaloreid, mitte elektrit.
• Ülipuhta vee kasutus vaid siis, kui vajalik.
• Targem ja läbimõeldum jäätmekäitlus.