Mitusada miljonit aastat tagasi leidsid aset äärmuslikud kliimakõikumised, kus ookeani temperatuur tõusis lausa mullivanni temperatuurini ehk 40°C. Samal ajal kui enamik liikidest muutustega ei kohanenud ning hävines, leidsid roomajad mooduse, kuidas suured kõikumised üle elada.

Hävines 86% Maa liikidest

Harvardi teadlaste uuring keskendus roomajate evolutsioonile 57 miljoni aasta jooksul – enne, selle ajal ja pärast massilist väljasuremist Permi perioodi lõpus. See väljasuremissündmus, mille põhjustas umbes 252 miljonit aastat tagasi suurenenud vulkaanilise aktiivsuse tõttu atmosfääri ja ookeanidesse pumbatud süsinikdioksiid, hävitas lausa 86 protsenti Maa liikidest. Kuid roomajad toibusid kaosest suhteliselt hästi – nende puhul on täheldatud sel perioodil hoopis laialduslikku mitmekesisuse tõusu. 

Siiski väidavad teadlased, et nii kiired kliimakõikumised kui roomajaliikide mitmekesistumine toimus Permis juba palju varem. 125 roomajaliigi fossiilide analüüsimine näitas, et nende evolutsioonilise mitmekesisuse puhangud olid tihedas korrelatsioonis suhteliselt kiirete kliima kõikumisega kogu Permi ajastul ja miljonite aastate jooksul järgmisesse geoloogilisesse perioodi, triiase. 

Mida kiirem kliimamuutus, seda kiirem areng

Roomajate evolutsiooni uurimiseks mõõtsid ja skaneerisid Harvardi ülikooli evolutsiooniline paleobioloog Tiago Simões ja tema kolleegid täpselt 294–237 miljoni aasta vanuseid roomajate fossiile. Kokku uurisid teadlased 1000 isendit 50 uurimisasutuses 20 riigis. Kliimaandmete jaoks kasutas meeskond olemasolevat suurt merepinna temperatuuride andmebaasi, mis põhines hapniku isotoopide andmetel, ulatudes 450 miljoni aasta taha. 

Jälgides tähelepanelikult paljude liikide keha ja pea suuruse ja kuju muutusi koos nende kliimaandmetega, leidsid teadlased, et mida kiirem on kliimamuutus, seda kiiremini arenevad roomajad. Meeskond leidis, et roomajate kõige kiirem mitmekesistumine ei toimunud Permi väljasuremise lõpus, vaid mitu miljonit aastat hiljem Triiase ajastul, mil kliimamuutus oli kõige kiirem ja globaalsed temperatuurid väga kuumad. Ookeani pinnatemperatuur tõusis selle aja jooksul 40 kraadini Celsiuse järgi ehk umbes mullivanni temperatuurini. 

Suured roomajad kohanesid paremini

“Mõned roomajaliigid arenesid vähem kiiresti kui nende sugulased,” sõnas uuringu läbiviija Simões. “Erinevuseks on isendite suurus, näiteks on väiksema kehasuurusega roomajad juba varem kohanenud elama kiiresti soojenevas kliimas,” ütles ta. “Suurema pindala ja keha suhte tõttu saavad väikese kehaga roomajad paremini soojust ümbritseva keskkonnaga vahetada, seega püsivad nad suhteliselt jahedamalt kui suuremad loomad,” lisas Simões. 

“Seetõttu sundis looduslik valik väiksemaid roomajaid põhimõtteliselt samaks jääma, samal ajal kui suurtele roomajatele ütles looduslik valik: “Te peate kohe muutuma, muidu surete välja”,” märkis Simões.

Simõese ja kolleegide üksikasjalik töö on viimistlenud roomajate ja nende esivanemate keerulist evolutsioonipuud. Siiski on veel ebaselge, kumb mängis roomajate evolutsioonis ammu suuremat rolli – kas kõik need avatud ökoloogilised nišid pärast Permi massilist väljasuremist või dramaatilised kliimakõikumised väljaspool väljasuremissündmust. Selle kallal töötavad teadlased edasi.