Palja silmaga nähtav bakter, šokeerivalt kiire superarvuti või Maale lähimal asuv must auk – need on vaid mõned avastused, mis sel aastal ilmavalgust nägid. Teadusajakirja Science News ajakirjanik Erin Waymann pani kokku viis märkimisväärsemat avastust, mis meelde jätta.
Palja silmaga nähtav bakter
Kui enamik bakterid elavad mikroskoopilises maailmas, siis selle aasta veebruaris avastatud bakter nimega Thiomargarita magnifica aga mitte. Ta on keskmiselt umbes sentimeetri pikkune, ja teda näeb lausa palja silmaga. Kariibi mere Väikeste Antillide mangroovimetsades elav Thiomargarita magnifica on umbes 50 korda suurem kui teised suurte bakterite liigid ja umbes 5000 korda suurem kui tüüpilised bakterid. Miks see liik hiiglaseks arenes, teadlastele hetkel teada ei ole.
Bioloog Olivier Gros leidis bakteri juba aastal 2009, kuid arvas esialgu, et millegi erilisega tegu ei ole. Bakteri juurde tuli tagasi Californias asuva Lawrence Berkeley riikliku labori merebioloog Jean-Marie Volland, kes uuris bakterit lähemalt, kasutades erinevaid meetodeid. Tema kinnitas lõpuks, et tegu on üherakse bakteriga ning teatas tulemustes veebruaris ajakirjas Science.
Ülikiire superarvuri
Superarvuti nimega Frontier põrutas sel aastal numbreid hämmastava kiirusega: 1,1 kvintiljonit toimingut sekundis. See teeb masinast, mida juhib Oak Ridge’i riiklik labor Tennessee osariigis, esimese eksaskaala arvuti, mis suudab sooritada vähemalt 1018 toimingut sekundis. Sellest järgmine kiireim arvuti teeb sekundis 442 kvadriljonit toimingut, olles rekordist 2,3 korda aeglasem. Teadlased eeldavad, et eksamastaapne andmetöötlus viib läbimurdeni eri valdkondades, alates kliimateadusest kuni tervise ja osakestefüüsikani.
Maailma suurim kalakoloonia
Sügaval Antarktika rannikust koonduvad jääkalad pesitsuskolooniasse, mis on sama suur kui Orlando linn Florida osariigis. Kui varem oli teadlastele teada, et pesa ehitavaid kalu kogunes kolooniasse vaid sadakond, siis nüüd avastasid teadlased ligi 60 miljoni Joona jääkala (Neopagetopsis ionah) pesa, mis ulatub üle 240 ruutkilomeetri merepõhja. Jääkalad loovad kõvade kivimite keskele ringikujulisi pesasid, kuhu kalad võivad muneda üle 1000 muna. Seda erakordselt suurt kolooniat seletab teadlaste hinnangul rikkalik toiduvaru ja juurdepääs ebatavaliselt sooja vee tsoonile.
Maailma esimene amputatsioon
Austraalias asuva Griffithi ülikooli arheoloog Tim Maloney ja tema kolleegid avastasid, et maailma esimene amputatsioon tehti 31 000 aastat tagasi. Varem arvati, et esimene kirurgiline operatsioon leidis aset 20 000 aastat hiljem.
Indoneesias Borneo saarel elanud lapselt võeti maha jalg alates vasakust säärest. Teadlased leidsid uuringus, et ühel või mitmel jahimees-korilasel, kes operatsiooni läbi viisid, olid põhjalikud teadmised inimese anatoomiast ja märkimisväärsed tehnilised oskused, mis võimaldasid noorukil vältida surmavat verekaotust ja nakatumist.
Paranenud luu, kus sääreosa amputeeriti, näitab, et muistne nooruk elas pärast operatsiooni vähemalt kuus kuni üheksa aastat, enne kui ta 19- või 20-aastaselt suri. Kuna puuduvad tõendid õnnetusest või looma hammustusest amputatsioonikohas muljumise kohta, kahtlustavad teadlased, et operatsioonini viis tuvastamata meditsiiniline probleem.
Maale lähim must auk
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesondi Gaia avaldatud andmeid sõeludes avastasid astrofüüsikud musta augu, mis asub Maast vaid veidi üle 1560 valgusaasta kaugusel. Must auk nimega Gaia BH1 on umbes kaks korda lähemal kui varasemalt Maale lähim teadaolev must auk.
Kuid seegi rekord ei pruugi kaua püsida – teadlased ennustavad, et Linnuteel on umbes 100 miljonit avastamata musta auku. Kuna enamik neist on nähtamatud, on neid ka raske leida. Kui aga kosmoseaparaat Gaia, mis kaardistab täpselt miljardit tähte, avaldab mõne aasta pärast järgmise andmepaki, võivad ilmneda veelgi lähemal olevad mustad augud.
