Kaasaegsed nutiseadmed on võimekad ja kallid, kuid ka kergesti purunevad. Kahjustuse korral on neid aga keerukas parandada ja tihtipeale ei hakata sellega vaeva nägemagi. Ent vahest võiks seda siiski teha?

Nutiseadmed on mõneski mõttes väga sarnased autodega. Need on keerulised ja kõrgtehnoloogilised ning pakuvad kasutajatele omajagu väärtust. Neid võib osta ühekorraga välja, aga sageli kasutatakse siiski finantseerimisteenuseid. Neile tuleb regulaarselt uuendusi, mis alati kuigi palju uut kaasa ei too. Ühisosa jagub.

Samas on üks suur erinevus: sõiduautode hooldamist ja parandamist peab enamik ainumõeldavaks lahenduseks. Nutiseadmete puhul on olukord enamasti aga risti vastupidine: vähimagi vigastuse tekkimisel või puuduse ilmnemisel vahetatakse need lihtsalt välja, kuigi sageli on ka neid võimalik parandada.

Tele2 seadmeäri juhi Alar Kaljo sõnul ei ole nutiseadmete parandamine tõepoolest kuigi popp: garantiivälist remonti küll kasutatakse, aga peamiselt siis, kui on kehtiv seadmekindlustus. “Varuosad on kallid ja kliendil võib olla hoopis soodsam uus seade valida,” tõdeb ta.

Nutiseadmete remont muutub lihtsamaks

Leidub aga neid, kellele asjade selline seis meele järele pole: kas seadmete remont ei võiks olla lihtsam ja ehk seeläbi ka odavam? Nõnda liigutakse mitmel pool maailmas selles suunas, et nutiseadmeid seadusandluse abil kestvamaks ja lihtsamini parandatavaks muuta.

Euroopas tegeleb teemaga viis aastat tagasi loodud liikumine Right to repair (Õigus parandada) ja mitmed plaanid on Euroopa Komisjoni pikkades koridorides juba liikumas. Näiteks on lootust, et mõne aasta pärast peaksime saama nutiseadmetel ja tahvelarvutitel (taas) ise akusid vahetada. Samuti plaanitakse seada kohustus kindlate aastate jooksul tarkvara- ja turvauuenduste väljastamiseks (vastavalt kolm ja viis aastat) ning suurendada nõudeid seadmete vastupidavusele.

Tootjate tegemistes on samuti märke, et jää on hakanud liikuma. Näiteks pakuvad Apple ja Google juhendeid ja vahendeid mõnede nutitelefonide osaliseks parandamiseks. Hollandi Fairphone on juba aastaid müünud küllaltki asjalikke telefone, mille kasutajad võivad ise näiteks korpuse, aku, ekraani või kaamera välja vahetada. Kõiki neid juppe saab osta otse tootja veebilehelt.

Alles 25. veebruaril teatas aga Nokia kaubamärgiga seadmeid tootev HMD Global uuest mudelist: tehniliste näitajate poolest küll silmapaistmatu Nokia G22 särab hoopis “Õigus parandamisele” trendiga kaasaminemise poolest. Seadme arendamisel on tehtud koostööd ettevõttega iFixit, mis haldab portaali, kus õpetatakse tavakasutajatele nutiseadmete parandustöid. Täpsemalt on iFixiti vahendusel võimalik osta Nokia G22 remondiks vajalikke varuosasid ja seadmeid ning leida juhendeid.

“G22 on samm õiges suunas,” ütles iFixiti tegevjuht Kyle Wiens HMD Globali vahendatud pressiteates ja lisas, et rohkem ettevõtteid peaksid uute mudelite arendamisel jätkusuutlikkuse prioriteediks seadma. “Probleemid akuga, purunenud ekraanid ja katkised laadimispordid – need on ühed levinumad mured, millega nutitelefonide kasutajad silmitsi seisavad. Võimalus neid osi lihtsalt ise vahetada säästab tarbijatele pikemas plaanis nii aega kui raha.”

Parandamine säästab raha ja keskkonda

Eks häid põhjuseid elektroonika- ja nutiseadmete parandamiseks leidub praegugi. Näiteks, kuigi suurem remont võib maksma minna omajagu, on see päris uue seadme ostmisest enamasti siiski soodsam. Seda eriti väiksema vigastuse, kasvõi mõranenud kaameraklaasi korral, aga isegi kogu ekraani vahetus on üldjuhul odavam kui uue telefoni ostmine.

Isegi kui ekraaniklaasi purunemise järel ei teki kohe dilemmat, kas vahetada seade välja või teha see korda, vaid lepitakse mõraga klaasis, ei pruugi see kokkuvõttes suuremat säästu tähendada. Teadupärast on paljud telefonid vee- või vähemalt niiskuskindlad, kuid purunenud korpus tähendab hermeetilisuse kadumist. Niiskuskahjustused on seega kergemad tekkima ja võivad seadme täielikult ära rikkuda. See toob kindlasti kaasa suurema väljamineku.

Asi on ka keskkonnahoius. Vähemalt mitte veel ei tehta elektroonikaseadmeid õhust ja armastusest, vaid piiratud ressurssidest. Tegeliku vajaduseta uue seadme ostmine on panus e-jäätmete tekkesse, mille mahuks hinnatakse aastas üle 50 miljoni tonni. Ning kuigi tagasiostuteenusega pakutakse võimalust nutiseadmeid vahetades vana (ka katkine) seade mugavalt ringlusse suunata ja selle võrra uus soodsamalt saada, kulub näiteks transpordi tõttu selgi moel ressursse rohkem kui remondi puhul.

Kõige parem on muidugi kantavate elektroonikaseadmete, olgu telefonide või nutikellade purunemist ennetada, kasutades selleks abivahendeid, kaitseklaase või -kilesid. Ning südamerahu mõttes on hea, kui nutiseadmed on ka kindlustatud. Näiteks Tele2 seadmekindlustuse olemasolul võib muretu olla igas maailma nurgas, sest ükskõik kus midagi juhtub, näiteks varastatakse mobiil või puruneb nutikell, ei pea kasutaja kogu tekkinud kahju oma rahakotist kinni maksma.