Asjade interneti valge laev on kohal, aga köie kai külge kinnitab 5G

Olgu seadmeteks telefonid või kellad, nutikodu lahendused või tolmuimejad, põhimõte on ikka üks: omavahel ühendatud seadmed vahetavad teavet ja pakuvad seeläbi mingisugust väärtust.Foto: Shutterstock

Asjade internetiga on huvitav lugu. Juba mõnda aega on kuulda olnud, et kohe-kohe on see tulemas. Sellest ja kohe-kohe kohale jõudvatest lahendustest räägiti juba üle kümne aasta tagasi ja nende üle arutletakse praegugi. Uurisime Tele2 tehnoloogiajuhi Tanel Sarri käest, mis värk asjade internetiga siis on ja kui kaua seda revolutsiooni veel ette kuulutatakse?

IoT kontseptsioon pole uus

Asjade internet ehk IoT (Internet of Things) on lühidalt öeldes süsteem, kus erinevad seadmed omavahel suhtlevad ja inimese sekkumiseta infot vahetavad. Olgu nendeks seadmeteks telefonid või kellad, autod või tolmuimejad, tänavalgustus linnades või andurid logistikakeskustes, põhimõte on ikka üks: omavahel ühendatud seadmed vahetavad teavet ja pakuvad seeläbi inimestele mingisugust väärtust, näiteks veelgi enam mugavust või efektiivsemaid protsesse.

Tegelikult räägiti sellest kontseptsioonist juba paarkümmend aastat tagasi. 5G laialdasem levik on aga IoT juttudele taas uue hoo sisse puhunud ja nüüd võib jääda mulje, et kauaoodatud valge laev ongi lõpuks sadamasse jõudmas.

Teisalt võib ka näida, et IoT on juba ammu kohal. Traadita internet peaaegu kõikjal? Olemas. Terve hulk suuremaid ja väiksemaid tehnoloogiaseadmeid ja vidinaid? Olemas nii tööstuses kui eratarbijate käsutuses. Paljud neist seadmetest vahetavad pidevalt infot ja loovad seeläbi mingit väärtust? Siingi on linnuke kirjas. Miks seda 5G võrku siis veel ootama peab, kui uue ajastu võiks juba alanuks kuulutada?

“Tegelikult ongi asjade internet kohal,” nõustub Sarri. “Kasutame seda juba praegu – täiesti märkamatult on igapäevaellu jõudnud väga palju automaatikat. Eriti on seda tunda tööstustes ja eramajades, kus on hulganisti võimalusi asjade juhtimiseks, aga tegelikult on IoT ju igal pool.”

Võrdusmärk 5G ja asjade interneti vahel?

Sarri toob näite tööstus 4.0 kontseptsioonist, mis tähendas suuresti tehaste ja tootmiste tootlikkuse suurendamist tehnoloogiliste lahenduste abil. “Kasutusele võeti rohkem automatiseeritud töökohti, tootmisliine, kus töötavad robotid saavad reaalajas infot, mille abil on võimalik protsesse efektiivsemaks muuta,” selgitab ta. Sarnaseid võite saab välja tuua veel paljudest valdkondadest, alates logistikast kuni meditsiinini.

Kodumajapidamistes on juba ammu kasutusel targad valve- ja tulekahjuandurid, elektri kaugarvestid ning tarkade kodude automaatsed lahendused. “Siin on heaks näiteks eestlaste endi loodud Themo, millega saab küttekasutust optimeerida nii eramajades kui ka mujal. Ehk süsteem kütab siis, kui on parasjagu vaja ja kui elekter odavam on,” kirjeldab Sarri.

Paljud juba kasutusel olevad seadmed töötavad vägagi edukalt ka üle vana hea 2G traadita võrgu, küllaltki kiirest 4G võrgust rääkimata. Kuidas viienda generatsiooni traadita andmeside siis asjale nüüd uue hingamise andma peaks?

Sarri sõnul on mõtteline võrdusmärk 5G ja IoT vahele tekkinud seetõttu, et kui 4G oli vähemalt esialgu loodud ikkagi inimeste ühendamiseks, siis viienda generatsiooni sidelahendus on esimesest päeva peale arendatud eesmärgiga ühendada kõike ja kõiki. Selle tagamiseks on uued ühendused senistest stabiilsemad ja efektiivsemad.

“Suur asi on, et samale maa-alale saab üheaegselt tööle panna kümme korda rohkem seadmeid,” toob Sarri näite. Lisaks oodatakse uutelt sidelahendustelt aina väiksemaid viiteaegasid ja madalamat voolutarvet, mida 5G võimaldab. Muidugi ei tasu unustada paljude jaoks olulist andmeside alla- ning üleslaadimise kiirust, mille kergitamist uued võrgud samuti lubavad.

Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri sõnul on asjade interneti fookus hoopis mujal kui kasutajatele nähtavates nutiseadmetes või võrku ühendatud vidinates: see seisneb hoopis analüütikas. Foto: Tele2

Miks valge laeva saabumist siis kuulutatud pole?

Kui praegu arendavad nii Tele2 kui teised operaatorid Eestis 5G võrkusid, siis 2016. aastal tutvustas Tele2 Eestis esimesena – olles sellega esirinnas ka Euroopas – 4G võrgul töötavat kitsaribalist asjade interneti ehk NB-IoT tehnoloogiat. See loodi 5G poole liikumise vaheetapina, pidades silmas just nimelt asjade internetti, ja mis parandas levi ja vähendas energiatarvet. “Siis oli küll arvamus, et asjade internet tuleb kohe ja väga jõuliselt,” ütleb Sarri ning meenutab samas 4G leviku algusaega, mil räägiti, mida kõike uus tehnoloogia tuua võib.

Eks ta nii üht kui teist ju tõigi. Meenutagem lisaks eespool toodud näidetele kasvõi Tuule tõukerattaid, Bolti toidujagamise teenust või distantsilt käivitatavaid ja juhitavaid elektriautosid. Selliseid esmapilgul ehk väiksemaid teenuseid ja lahendusi, mis ilma 4G tulekuta võimalikud polnud ning vaikselt olemasoleva tehnoloogia peale tekkisid, on tegelikult palju.

“Võib-olla põhjus, miks valge laev pole sadamasse jõudnud, ongi selles, et pole tulnud üht suurt lahendust, mis oleks paljude elu päevapealt muutnud ja mida kõik tahaksid,” pakub Tele2 tehnoloogiadirektor. Ta lisab, et ennustamine on tänamatu töö ja on raske hinnata, kuidas IoT-teenuste arendajad operaatorite poolt loodud võimalusi täpselt kasutama hakkavad.

Tegelikult ongi IoT fookus hoopis mujal kui kasutajatele nähtavates nutiseadmetes või võrku ühendatud vidinates. See seisneb hoopis analüütikas, sest andmed iseenesest ei pruugi anda kuigi palju kasu. “IoT ei ole ainult seadmed või SIM-kaardid, vaid kogu lisaväärtus,” selgitab ka Sarri. Võit kliendile tekib pigem nähtamatust suhtlusest, andmete kogumisest, analüütikast ja optimeerimisest ning lõpuks tehtud targematest otsustest.

“Kõik oleneb sellest, millised ideed uute lahenduste jaoks kellelgi pähe tulevad,” ütleb Sarri ning lisab, et kõige olulisem on ikka kasutaja. “Päeva lõpuks jõuab turule ja jääb püsima see, mida inimene tegelikult ka vajab. Kõik muu on katsetamine,” märgib ta ja esitab retoorilise küsimuse: kas pesumasinal on internetiühendust vaja?

“Kas tõesti taimerist ei piisa ja seda on vaja WiFi-ga juhtida?” Samas, mis mõne jaoks on küsitav, võib teistele olla oluline ja see, kas näiteks võrguühendusega pesumasinad pakuvad laiemale tarbijaskonnale piisavalt hüve või kas nendest võiks saada IoT-võrgu väärtuslik osa, selgubki alles pikema aja jooksul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.