Kas arvuti täielik asendamine nutiseadmega on võimalik? 

Motorola pakub teatud mudelites lahendust Ready For, mis on natuke tuntumast DeX-ist omajagu erinev, kuid mõnede kasutajate hinnangul isegi praktilisem.Foto: Motorola

Paljudel eestlastel on kodus vähemalt üks arvuti. Kui see aga katki läheb ja remont võtab aega? Kuidas siis hakkama saada? Ehk võiks süle- või lauaarvutit asendada nutitelefon? Palju küsimusi, aga millised on vastused?

Arvutusjõudlusest telefonidel puudu ei jää

Tegelikult on ju üsna suurel osal inimestest taskus väga võimekas arvuti. Passmarki andmebaasi kohaselt on näiteks Samsungi viimane tippmudel S23 protsessori võimsuselt samal pulgal umbes nelja aasta vanustes sülearvutites kasutatud, veel praegugi tavakasutajale kui mängurile piisavalt võimsa Intel i7-9750H protsessoriga. Graafikajõudlusega on lugu natuke teine, kuid uued kiibid nutiseadmetes suudavad siiski vaevata vedada pildiliselt vägagi muljetavaldavaid mänge.

Enamike ülesannete täitmiseks ei tohiks jõust seega puudu jääda. Kuidas oleks siis Android-telefoni kasutamisega suurel ekraanil korraliku hiire ja klaviatuuriga? Milliseid võimalusi selleks on?

Tuntuim tundmatute seas on DeX – lihtsalt öeldes Samsungi lipulaevadel ehk S ning Note seeria (ja volditavatel) nutitelefonidel kasutatav lahendus, mis vähemalt teoreetiliselt peaks muutma iga telefoniga ühendatud ekraani, sobiva doki või sülearvutile sarnaneva sisuta kesta arvutiga sarnanevaks tooteks. Lisaks, paigaldades arvutisse DeX-i tarkvara, saab selle nutiseadmega ühendamise järel samuti Android-seadmeks muuta. Seda näiteks juhul, kui tekib soov mingil põhjusel arvutis telefonirakendusi kasutada.

Tegelikult piisabki vaid nutiseadme ja ekraani juhtmega ühendamisest või toetatud seadmetel traadita ühenduse loomisest ning juba hüppabki suurel ekraanil ette töölaud. Olemas on muu hulgas tööriistariba, menüü, mis sarnaneb paljuski PC omaga, ning muudetava suurusega ja lohistatavad aknad rakenduste jaoks. Bluetoothiga ühendatud hiir ja klaviatuur töötavad enamasti üsna mõistlikult – ning viimasel pole täpitähtede trükkimisega mingeid probleeme. Kasutajaliides on üsna intuitiivne ja meenutab tõepoolest natuke tavapärast arvutit.

Käesolev artikkelgi on kirjutatud osaliselt teleris kuvatud Google Docsi tekstiredaktoris. Võib öelda, et lahendus on kasutatav, kuigi ehk mitte kõige mugavam. Ilmselt oleneb see ka harjumustest. Siiski saab kasutada sotsiaalmeediat, surfata netis, kuulata muusikat ning vaadata filme. Juba paar aastat vana Samsung S21 FE vedas juhtme abil ühendatud 55-tollisel teleril mängitavalt välja ka proovimiseks jooksutatud Grid Autosporti rallimängu – kuigi ilmselt Bluetoothiga ühendatud puldi tõttu tundus juhtimine väikese viitega olevat.

Rakendusele pühendatud internetikommuunides ringi tuuseldades saab selgeks, et hulga inimeste jaoks ongi tegu tõepoolest ainsa platvormiga: seda kasutatakse mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks ja internetis surfamiseks, kontoritööks ning isegi tarkvara arendamiseks. Paljud toovad lahenduse kasutamise suureks argumendiks asjaolu, et piisab vaid ühest seadmest – kõik failid on alati kaasas ning harjumuspärasesse töökeskkonda on võimalik siseneda pea igal pool.

Harjumuspärasesse … Ilmselt peitub siin üks põhjus, miks DeX ei ole veel nii laialt kasutuses, kui ehk võiks. PC kasutamine on muutunud aastatega sedavõrd intuitiivseks, et üleminek sellelt mingi muu süsteemi peale võtab lihtsalt omajagu harjumist. Android-nutitelefonid on samuti paljudele tuttavad, kuid neid ollakse harjunud kasutama just väiksematel ekraanidel ja puutetundliku kasutajaliidese vahendusel. Hiir ja klaviatuur sisendseadmetena küll töötavad, aga ümberharjumine võtab natuke aega (muidugi võib puuteplaadina kasutada ka telefoni enda ekraani).

Samsung DeX-i saab soovi korral kasutada ka täiesti tavapärases sülearvutis. Foto: Geenius Meedia

Alternatiive on ka teistel tootjatel

Kui juba maailma ühe suurema telefonitootja Samsungi DeX pole kuigi tuntud, siis ei ole ilmselt üllatav, et isegi paljud tehnoloogiaga sina peal olevad inimesed ei ole kuulnudki teiste tootjate alternatiivsetest lahendustest. Need on aga olemas ja mõnigi neist ei jää DeX-ist palju maha.

Näiteks Eestis mõnevõrra vähem populaarne Motorola pakub teatud mudelites lahendust Ready For, mis on DeX-ist omajagu erinev, kuid mõnede kasutajate hinnangul isegi praktilisem. Samuti on sarnane režiim olemas osadele Huawei telefonidele, mis meilgi saadaval(näiteks toetab seda P50 Pro).

Täiesti natiivne ja isegi mingil määral töötav samalaadne lahendus on olemas osadel LG nutitelefonidel. Paraku on kurb tõsiasi, et see tootja otsustas mõned aastad tagasi nutitelefonide arendamisest loobuda. Kellel on sobiv LG nutiseade varasemast olemas, saab seda veel kasutada, kuid peab leppima vanemate Androidi versioonidega ning järeleandmisega turvalisuses, sest uuendusi enam neile ei tule.

Aga Google ise? Kas tõesti ei ole enam kui kümneaastase Androidi operatsioonisüsteemi arendamine viinud telefonide tootjatest sõltumatu lahenduse loomiseni? Suures plaanis on vastus tõesti jah, ei ole. Samas – alates Androidi kümnendast versiooniuuendusest on selline võimalus peidetud menüüdes täiesti olemas. Aktiveerimiseks tuleb väikseid trikke tehes avada arendaja valikute menüü ning lubada “desktop mode”. Seejärel ühendada seade näiteks USB-C – HDMI adapteri abil teleri või monitoriga ning … voila! … suurele ekraanile hüppab enamasti taustapilt ja tühjus, kus pole ei tööriistariba, rakenduste ikoone ega muud vajalikku.

Väike katsetus Sony Xperia 5 III telefoniga näitas, et mõningase seadistamise ja täiendavate rakenduste paigaldamise järel ilmus ühendatud teleri ekraanile siiski ka algeline tegumiriba ja rakenduste sahtel ning mõned proovitud rakendused olid täitsa kasutatavad. Korraliku seadistamise järel võib seega tegu olla mingil määral kasutatava lahendusega, kuid enamikule pole see paraku jõukohane ega mõistlik.

See tundub olevat hea põhjus, miks Google on lahenduse arendajate menüüsse peitnud – tegu on toore ja viimistlemata tootega. Siiski viitab see võimalusele, et tulevikus tuuakse lahendus kõikidele Android-seadmetele. Võib arvata, et selleks ajaks võiksid olla nurgad maha lihvitud ja kogemus sujuv.

Kas telefon võib siis tõesti arvutit asendada?

Lühike vastus on, et enamiku jaoks veel mitte. Süle- või lauaarvutiga harjunute jaoks on kogemus siiski liialt nurgeline. Teisalt pole üleminek uuele süsteemile – sisuliselt Linuxile – valutu ka selles mõttes, et nende sujuvalt tööle saamiseks ja seadistamiseks tuleb nutimaailmas piisavalt kodus olla. IT-spetsialistidel on sageli töövahendid olemas juba endal või tagatud töökoha poolt ning kuigi seadistamine üle jõu ei käiks, pole tihti mõtet platvormi vahetamisele aega raisata. Kelle vajadused nutiseadmest arvuti kataks, võivad aga jääda veel natuke hätta kõige seadistamisega, et süsteem sujuvalt töötaks.

Kuid kui Google Androidi natiivse töölauarežiimi arendamisega veel natuke tegeleb ning otsustab selle kõikidel Androidiga seadmetel kõikide jaoks kättesaadavaks teha, siis võib arvata, et tegu oleks vägagi asjaliku alternatiiviga tavalisele laua- või sülearvutile. Praegugi tasub nii DeX-i kui teisi lahendusi proovida, sest mõne kasutaja jaoks võivad need osutuda üllatavalt kasulikuks. Suure hooga süle- või lauaarvutit nutiseadme vastu vahetama hakata pole aga ilmselt veel mõtet.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.