Tulevast aastast hakkab telekomifirmadele kehtima riiklik teenuse tagamise nõue, mis paneb teenusepakkujaid veelgi enam parema varustuskindluse nimel pingutama. Mida see praktikas tähendab ja kas investeeringud võrgu ülevalhoidmisse kajastuvad lõpuks ka klientide arve peal?

“Oleme investeerinud enda poolt seitsmekohalise summa, et võrk tormide korral püsti hoida. Sõltuvalt piirkonnast ja rahvastiku tihedusest ajendab riiklik nõue varustuskindlusesse panustama võib-olla kiiremini ja laiemalt, kui operaatorid seda ise oleksid teinud,” räägib Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor Tanel Sarri. 

Kui enne lähtuti sellest, kuidas võrke võimalikult kaua püsti hoida ja samal ajal mõistliku hinnaga teenust pakkuda, siis nüüd tuleb toimetada riiklike ettekirjutuste järgi. Eesti mobiilsideturul on väga tihe konkurents ja nii on selge, et ka regulatsioonita ei saanud keegi siia valdkonda liiga vähe investeerida. Katkestusi ja ebamugavusi oma klientidele ei soovi ju ükski operaator. Varustuskindlus pole odav “lõbu” – üks generaator koos paigaldusega maksab 15 000 – 20 000 euro kanti.

Uus määrus hakkab kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. “Meie jaoks tähendab see, et sõltuvalt piirkonnast peame elektrikatkestuse korral kuni kuus tundi võrku püsti hoidma,” selgitab Sarri. Operaatorite tähtsamate sõlmede varustuskindlus oli varemgi tagatud, rolli mängib see väiksemate jaamade juures.

Tänapäeval pole torm ainus oht, mis võib voolu ära võtta. “See võib olla nii küber- kui ka füüsiline rünnak. Ukraina näitel oleme näinud, et paljud rünnakud on suunatud voolutaristu pihta. Sellisel juhul on võrgu püstihoidmise võimekus kriitilise tähtsusega,” märgib Sarri.

Kuidas võrgu ülevalhoidmine tagatakse?

Teeme Tele2 näitel selgeks, kuidas võrku püsti hoitakse. Erineva tähtsusega saitidel kasutatakse selleks eri võimalusi.

• Datakeskused – kõige tähtsamad saidid. Kasutatakse suuri statsionaarseid generaatoreid.
• Tähtsad saidid, kust paljude teiste saitide side käib läbi. Kasutatakse statsionaarseid generaatoreid.
• Suured olulised tugijaamad, kus on palju kasutajaid. Kasutatakse nii akut kui ka statsionaarseid generaatoreid.
• Väiksemad ja lokaalsed tugijaamad. Kasutatakse akusid või generaatorit juhul, kui on teada, et elektriühendus on ohustatud (nt saartel, kus vool läheb tihti tormiga ära).
• Lisaks kasutatakse liikuvaid generaatoreid, mis viiakse katkestuse korral akudega saitidele. Akud peavad vastu 4-5 tundi, selle ajaga tuleb generaatoriga kohale jõuda.

Eestis tuleb väiksemaid katkestusi ette pea igal nädalal. Kliendid seda enamasti ei taju, eriti linnades. “Akud ja genekad teevad üle Eesti igal nädalal oma tööd ja päästavad need väikesed katkestused ära,” ütleb Sarri.

Mis juhtub, kui vool ära läheb?

Mis toimub telekomifirma “köögipoolel”, kui tormiga elekter ära läheb? Väiksemate katkestuste korral käib kõik automaatselt, aga aastas kipub ikka ette tulema paar suuremat tormi, mis nõuavad inimjõududega reageerimist.

Käime esiteks läbi variandi, kui jaamas on generaator olemas. “Kui süsteemid saavad aru, et toide on kadunud, läheb jaam esialgu akude peale. Generaatoril läheb hetk aega, et käima minna – et kõik läheks sujuvalt, on seal akud vahel. Edasi töötab jaam generaatori pealt. Jaamas endas midagi ei muutu, lihtsalt toide vahetub,” selgitab Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor. Kõik see toimub automaatselt, kohapeale tuleb minna alles siis, kui generaatorit on vaja tankida.

Nii võib jaam generaatori peal töötada päevade viisi. “Kui jaam on suurte soode vahel või saare peal, võib ligipääs eriti talvel tugijaamani olla väga keeruline. Seni kuni keegi kütusekanistriga jaamale ligi pääseb, ei juhtu sellega midagi. Mõnikord aga autoga ligi ei saa ja siis tuleb minna jala läbi lume või vee, kui see on vähegi võimalik,” räägib Sarri. Seetõttu on kriitiline, et kus võimalik, lükataks talvel tee mastini lumest puhtaks. “See on üks koht, kus me ei sõltu ainult iseendast. Meil võivad generaatorid olla, aga me ei hakka ju sahkasid ostma.”

Kui jaamas generaatorit pole, tuleb see sinna 4-5 tunni jooksul kohale toimetada – nii kaua peavad vastu akud. Tele2 kasutab osade mastide juures ka vertikaalseid päikesepaneele, mis küll akusid laevad, aga tormiga neist pikalt kasu pole – sel lihtsal põhjusel, et tormi ajal on reeglina pime. “Seepärast on meil hooldustiim, kes tormi ajal reageerib, toimetab generaatorid kohale ja käib neid tankimas,” ütleb Sarri.

Sellest hoolimata läheb elekter ikkagi mõnikord ära. Üks meeldejäävamaid näiteid lähiminevikust pärineb 2019. aastast, kui Võru alajaamalt tormiga katus pealt lendas. Selle tagajärjel jäid elektrita Võru linn ja Võrumaa, Võrus katkes ka veevarustus. “Operaatorid ja kindlasti ka teised elutähtsa teenuse pakkujad õppisid sellest kogemusest ning tänane infrastruktuur on selline, et suuremad asulad ja tähtsamad trassid jäävad püsti. Välilevi püsib üle Eesti. See tähendab, et isegi kui toas levi ära kaob, saab suure tõenäosusega õues levi ikkagi kätte,” ütleb Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor. 

Öeldakse aga, et õnnetus ei hüüa tulles ja vaatamata kõigile pingutustele ei saa kunagi anda 100% garantiid, et suurtes tormides midagi ei juhtu. Kui puud langevad teedele ja lumi on nabani, ei pääse operaatorid näiteks liikuva generaatoriga mitte kuidagi tugijaamani ilma välise abita.

Mis saab aga hindadest?

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud telekomiteenuste pidevatest hinnatõusudest, mille taga on alati “sisendkulude kasvamine”. Kui nõuded kvaliteedile tõusevad, pole pääsu ka hinnatõusust. “Kui operaatoril on 1500 jaama ja levi on vaja hoida kuus tundi kogu Eestis, tuleb osta terve park generaatoreid ning need investeeringud ulatuvad miljonitesse eurodesse. Paratamatult maksab selle lõpuks klient kinni,” selgitab Sarri müstiliste “sisendkulude” tähendusest ühe osa lahti.

“Tele2-s näeme järjepidevalt vaeva, et seda optimeerida – et oleks hea teenus, aga samas püsiks ka hind mõistlik. Keegi ei taha, et teenused läheksid ebamõistlikult kalliks,” kinnitab tehnoloogiadirektor.

Akud ei pea nii pikalt vastu, kui uus määrus ette näeb, ja seetõttu peavadki operaatorid investeerima generaatoritesse. “Kõige lihtsam läbiproovitud tee on diiselmootoriga generaator. Meie otsime võimalusi, kuidas võrku jätkusuutlikumalt püsti hoida. Generaatori eluiga on pikk, seega peab juba täna mõtlema, et seade vastaks kõigile normidele ka 2030. aastal ja hiljem,” räägib Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor.

Seetõttu teeb Tele2 koostööd kodumaise idufirma PowerUP-iga ja katsetab, kas nende vesinikugeneraator on telekomifirma vajadustele vastav. “Vesinikugeneraator on paindlikum, teeb vähem müra. Näiteks linnades on teinekord vesinikugeneraatoriga toimepidavust lihtsam katta kui diisliga. Siseruumidesse diiselgeneraatorit välise heitgaaside võimaluseta panna ei saa,” selgitab Sarri, et asi pole ainult keskkonnahoidlikkuses. Hetkel käib töö demo kallal, aga lähitulevikus loodab Sarri vesinikugeneraatorit näha masslahendusena.

“Sellised asjad teevadki teenuse veidi kallimaks, aga hind ei tõuse tühja koha pealt, vaid me päriselt pingutame, et pakkuda väga head teenust. Oleme investeerinud sellesse, et meie võrgud oleksid järjest paremad, kvaliteetsemad ja nett sinu kodus ei katkeks ka siis, kui väljas on torm. Maailma mõistes on Eesti võrgud väga heas seisukorras,” kinnitab Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor.