Kes meist poleks end aeg-ajalt telefoni skrollima unustanud, selle asemel et tööasju teha või perega aega veeta? Hiljutised uuringud näitavad, et keskmiselt veedab inimene iga päev telefonis kolm tundi ja 15 minuti. Iga viies nutitelefoni kasutaja aga lausa 4,5 tundi päevas.
Pingete mahavõtmiseks vahel TikTokki või YouTube’i vaadata pole patt, aga kui harjumus päevad läbi telefonis olla hakkab teisi tegemisi segama, tuleb midagi ette võtta. Õnneks või kahjuks ei ole me murega üksi ja lahendusi on juba terve hulk!
Nutikas äpp mitte ainult ei keela, vaid sunnib mõtlema
Esimene mõte, kuidas mõne äpi sõltuvuselt tuure maha võtta, on muidugi selle jaoks uus spetsiaalne äpp tõmmata! Üks popimaid selliseid rakendusi kannab nime Freedom, mida saab kasutada nii Androidi kui ka iOS-iga, samuti arvutis Windowsi ja Maciga. See äpp laseb blokeerida “segajad”, märkida ükshaaval rakendusi ja veebilehti, mida soovid vältida, ning sättida paika kellaajad, millal on plaanis produktiivne olla. Rakendus on saadaval nii telefoni kui ka arvuti jaoks ja nii on piirangutest keerulisem mööda hiilida.
Samalaadseid äppe on sedavõrd palju, et neid siin üles loetlema hakata oleks mõttetu. QualityTime, YourHour, Stay Focused – isegi nimed on nii sarnased, et võta üks ja viska teist. Funktsionaalsuselt on enamik neist primitiivsed ja palju mugavam oleks kasutada telefoni enda ekraaniaja piirajat, mis on tänapäeval enamikes mudelites sisse ehitatud. Lisaks on äppides sageli reklaamid või siis hoitakse osa funktsioonidest maksumüüri taga.
Siiski leidub äpinduses ka eredamaid tähti. Näiteks Unpluq tegeleb samuti tüütute rakenduste blokeerimise ja piiramisega, aga pakub võimalust teha seda loomingulisemalt kui lihtsalt tuimalt keeldu pannes. Nimelt sunnib Unpluq kasutajat tegema teadlikku valikut segava äpi avamiseks. Äppidele luuakse piltlikult öeldes ette barjäär (“distraction barrier”), mille ületamine on raskem ja aeganõudvam kui lihtsalt ikoonile klikkimine. Näiteks peab telefoni raputama või mustrit sisse toksima. Eesmärk on teha äpi avamine nii tüütuks, et kasutaja mõtleb ümber või annab alla, enne kui aega raiskama jõuab.
Sarnast kogemust pakub rakendus nimega one sec, mille taga on sakslasest Instagrami-sõltlane Frederik Riedel, vahendas Time. 2020. aastal koroona ajal kodus olles sai Riedel aru, et raiskab Instagramis liiga palju aega ega saa halvast harjumusest kuidagi lahti. Niisama Instagrami “maha jätta” tal ei õnnestunud, niisiis hakkas ta nuputama lahendust. Lahendus oli oodatust lihtsam: Riedel disainis äpi, mis aktiveerub Instagrami ikoonile vajutades ja sunnib 10 sekundit ootama. Pausi ajal soovitab äpp sügavalt sisse hingata ning küsib siis üle, kas tahad tõesti rakendust kasutada. Kui oled äpi avanud lihtsalt harjumusest, jõuad selle aja jooksul ilmselt ümber mõelda.
Sellest Riedelil piisas, et Instagrami-sõltuvus kontrolli alla saada. “See on minu arust põnev, et nii väike muudatus võib meie harjumusi pikaajaliselt muuta,” on mees ise öelnud.
Telefoni ekraaniaja piirang on kasulikum kui paljud äpid
Nagu öeldud, piisab enamasti telefoni enda ekraaniaja piirangust. See pakub enam-vähem sama funktsionaalsust nagu paljud tasuta äpid, aga seejuures ei pea midagi alla laadima ega rakendustele erinevaid õigusi andma.
Kui oled Samsungi kasutaja, võta lahti seaded ning keri allapoole, kuni leiad jaotise “Digitaalne heaolu ja vanemlik kontroll” (kui telefon pole eesti keele peale lülitatud, siis “Digital Wellbeing and Parental Controls”). Sealt näed täpselt, kui pikalt oled ekraani vaadanud, milliseid rakendusi rohkem kasutanud ning saad seada ka “ekraaniaja eesmärgid”. Kui selgub, et kasutad mingit rakendust kauem kui sooviksid, saad igale äpile eraldi taimeri peale panna.
Samamoodi on Samsungil olemas “sõidujälgija” ja “kõndimismonitori” valikud, kust saab üle vaadata, kui palju jälgid ekraani vastavalt autosõidu ning jalutuskäikude ajal.
Vanemliku kontrolli funktsioon (Samsungis käib vanemliku järelevalve seadistamine Google’i Family Linki rakenduse kaudu) annab võimaluse lisada piirangud, et laps kasutaks telefoni mõõdukalt. Tegelikult ei pea seda võimalust kasutama ainult lapsevanemad, vaid näiteks ka täiskasvanud, kel napib enesekontrolli – lihtsalt pane piirangud peale ja anna salasõna elukaaslase või sõbra kätte.
Ega iPhone’is midagi teisiti ole. Otsi seadete alt üles “Screen Time” ja vaata järele, kuidas oma nutikat kasutad (kui telefon on ühendatud arvuti või tahvliga, näed ka nende kohta statistikat) ning milliste äppide ja veebilehtede peale sul kõige rohkem aega kulub. Ekraaniajale saab panna peale piirangu ning piirangule omakorda parooli. Piirata saab ka igat äppi eraldi.
iPhone’i kasutajad saavad sättida ka Downtime’i ehk puhkeaja. Sel ajal on võimalik teha ainult telefonikõnesid ja kasutada äppe, millele oled eraldi loa andnud. Kui telefon on ühendatud teiste seadmete, näiteks MacBookiga, kehtib Downtime kõigis seadmetes korraga.
Tele2 5G Juhtmevaba Koduneti paketis on turvaseade
Sarnast funktsionaalsust pakub ka nutikas turvaseade, mis tuleb kaasa Tele2 5G Juhtmevaba Koduneti paketiga. Plume SuperPod muudab sinu koduse Wi-Fi võrgu kvaliteetseks, turvaliseks ning selle haldamise ülimalt mugavaks.
Lisaks sellele, et Plume kaitseb küberrünnakute eest, annab see mugava ülevaate kodusest võrgust, netikiirusest ja ühendatud seadmetest mobiilirakenduses HomePass® ning täieliku kontrolli turvalisuse üle – eraldi kasutajaprofiilid, ligipääsude haldamine, reklaamide ja veebilehtede blokeerimine nii kasutajate kui ka seadmete kaupa. Nii saad seadmepõhiselt määrata, kes ja kui palju saab netis olla.
Telefonis passimise vähendamine nõuab teadlikku pingutust ja harjumuste muutmist. Loomulikult võivad erinevad äpid ja ekraaniaja jälgimised seejuures kaasa aidata, aga kui ikka tahtmist pole, võib lõppude lõpuks kasutaja ise kõik need piirangud sama targalt maha võtta. Seepärast tuleks fookus sättida hoopis sellele, mida muud toredat telefonis veedetud ajaga teha saaks.
