Laiali jagatakse esimesed 5G millimeetersagedused: mida uus tehnoloogia endaga kaasa toob?

Eestis tuleb peagi uus 5G oksjon.Foto: Shutterstock

Juba tuleval nädalal lähevad enampakkumisele 5G sagedusplokid vahemikus 24,7 kuni 27,2 gigahertsi. Tegu on siiani oksjonile pandud sagedusaladest kõrgeimatega, mis võimaldavad senisest veelgi suuremaid andmeedastuskiiruseid, seda aga teatavate piirangutega. Millised need on ja mida see kõik tarbijate jaoks tähendab?

Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri ütleb alustuseks, et kuigi peatselt algavat oksjonit nimetatakse sageli 5G konkursiks, on see natuke eksitav. Nimelt on enampakkumisel sagedusalad, mis küll esialgu 5G võrkude arendamisel kasutust leiavad, kuid tulevikus rakendatakse neid ka järgmiste, näiteks 6G võrkude juures.

“Vanasti olid sagedused ja tehnoloogiad seotud. Näiteks 2G kasutas mingit kindlat sagedusvahemikku, 3G teist. Alates 4G tehnoloogiast on aga toetatud kõik sagedused,” selgitab Sarri ning märgib, et tegelikult tuuaksegi vanad sagedused 5G tehnoloogia peale üle. “Ega neid enam väga palju vabu pole ja sellepärast vaadataksegi nüüd kõrgemate sageduste poole.”

Peatselt Eestis välja antavad 400-megahertsised ribalaiused on, nagu öeldud, vahemikus 24,7 kuni 27,1 gigahertsi, mille kasutuselevõtmine tähendab nii üht kui ka teist nii operaatorite kui tarbijate jaoks. Peamisteks erinevusteks lühema lainepikkusega millimeeterlaine sageduste puhul võrreldes madalamatega on muidugi kiirus ning leviala: mida madalam on sagedus, seda paremini ta levib, kuid seda väiksem on maksimumkiirus.

See tähendab, et kõrgemad sagedused on madalamatest kiiremad, kuid leviala poolest märkimisväärselt piiratumad. “Kui võtame 700 MHz, mis eelmise aasta lõpus välja anti, siis selle leviala on jämedalt kuni 10 kilomeetrit mastist,” selgitab Sarri. Vahemik oleneb ka keskkonnast ehk sellise vahemaani võib jõuda maapiirkondades, kus tugijaamad on planeeritud teenindama suuremat ala. Kõrgemate millimeetersageduste (24 GHz ja üle) puhul taolist klassikalist suuremat leviala piiratud ulatuse tõttu aga tekitada ei saagi: enamasti on levi piiratud otsenähtavusega.

Suurlinnade tuiksoontel või maailma suurimatel staadionitel võib tõepoolest ainuüksi kilomeetrise diameetriga ringis olla ühel hetkel koos kümneid või sadu tuhandeid inimesi, kelle teenindamiseks 5G kõrgsagedusi vaja läheb, kuid Eestis taolisi kohti tegelikult polegi. “Võib-olla laulupidu oleks ainus koht, kus meil seda mobiililevi loomiseks vaja võiks minna,” mõtiskleb Sarri.

Kus neid uusi sagedusi siis esialgu kasutada võiks, kui suuri levialasid nende abil luua ei saa? Näiteks juhtmeta koduinterneti pakkumiseks. 5G tehnoloogiast rääkides on ikka mainitud, et see võiks asendada kaabliga internetti. Samas on Eestis seni pakutav juhtmevaba netilahendus optilisele kaablile kiiruses siiski alla jäänud. Kõrgemate sageduste kasutuselevõtt aitab Sarri sõnul aga kaablile järele jõuda ehk tarbijatele päriselt kuni gigabitist ühendust pakkuda.

“Kui me räägime ribast, mida operaatoritel nüüd osta võimalik on – ehk kaks korda 400 MHz –, siis selle abil saab pakkuda maksimaalset kiirust viie gigabiti kanti,” märgib Sarri. Kui kiire see on? Ehk on siia võrdluseks mõistlik tuua Eesti keskmine kaabliga interneti kiirus Speedtest.net järgi: 68 megabitti sekundis, mis on eespool nimetatust umbes 70 korda madalam.

Teisalt pole teoreetilisi arve päris eluga mõtet võrrelda ja seetõttu on olulisem muidugi kiirus, mis kasutajate seadmeis päriselt väljendub. “USA operaatorite keskmised kiirused millimeetersagedustel on gigabiti juures. See on muljetavaldav ja päris korralik hüpe võrreldes Eesti praeguse keskmise kaabelühenduse kiirusega,” tõdeb Sarri ja avaldab lootust, et ehk toob uus tehnoloogia kiirema neti senisest enamate eestlasteni.

Miks mitte kasutada seda tööstusparkides ja magalapiirkondades püsiühenduse loomiseks? Või optika maasse kaevamise asemel ka maapiirkondades viimase miili lahendamiseks ehk kiire neti kodudeni viimiseks? Ilmselt just sellised hakkavadki millimeetersagedusel ühenduse kasutusotstarbed olema.

See kõik võtab aga natuke aega. Esiteks ei toeta uusi sagedusi praegu kasutatavad 5G ruuterid ega telefonid, teiseks vajavad uue tehnoloogia kasutuselevõtuks värskendust ka operaatorite tugijaamad. Pealegi on üsna värskelt välja antud 3500 ja 700 MHz sagedused ning 5G võrgud Eestis on alles jõudma laiemasse kasutusse.

“Võrkude arengusse investeeritakse praegu väga palju, aga reaalne muutus jõuab kasutajateni piirkonna põhiselt ja samm sammult,” sõnab Sarri. “Aga usun, et kõik operaatorid hakkavad lähtuvalt vajadustest ja asukohast uut sagedust kasutama, sest keegi ei osta sagedust riiulisse seisma. Tegu on ikkagi arvestatava investeeringuga.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.