Kuigi sügis algas päikeseliselt, ei jäänud vihmadki tulemata. Halvemal juhul võib ühes inimestega vihmavalingu kaela saada ka meie kasutuses olev nutitehnika. See võib aga seadme rivist välja lüüa: väidetavalt moodustavad veekahjustused nutitelefonide kahjustustest lausa veerandi.

Isegi kui telefon päris läbi ei kärssa, võivad kahjustada saada selle ekraan, mikrofon, kõlar või muud osad. Sealjuures ei pea seade isegi otse vette kukkuma – ka pidevalt külma keskkonna ja niiske ruumi vahet käimine võib teatud kahjustusi tekitada.

Telefoni niiskuskindlus sõltub nii mudelist kui tootjast, kuid täiesti veekindel pole neist seni ükski. Mida siis teha, kui telefon või mõni teine nutiseade on niiskust saanud või lausa vette kukkunud?

Lülita kohe välja

Esimese asjana tuleb seade riide sisse kuivaks pühkida ja kui ta veel töötab, siis ka kohe välja lülitada. Kui telefonil on kaitsekorpus ümber, eemalda see kindlasti.

Kindlasti ära püüa seadmelt lukustusrežiimi maha võtta ega seda sisse lülitada.

Kui telefoni mudel seda võimaldab, siis eemalda kohe ka aku. Nutitelefonidelt paraku akut enamasti ära võtta ei saa, küll aga saab välja võtta SIM-kaardi.

Veebis levib soovitus panna vett saanud telefon kaheks ööpäevaks riisi sisse seisma. Kerge niiskuse vastu võib riis tõesti aidata, aga see tehnika on pälvinud ka omajagu kriitikat: riisiteradest pudenev tolm ja tärklis võivad seadet samuti kahjustada, eriti siis, kui telefonist niiskust erituma hakkab. Pealegi, suuremat veekogust ei suuda riis niikuinii eemaldada. Mingisuguse kaitse võib anda, kui keerata seade majapidamispaberisse, kuid ka see pole kõige parem valik.

Pigem võiks kasutada väikestesse kotikestesse pakitud niiskuseimejaid, mida leiab kõikvõimalikest pakenditest, näiteks kingakarbist. Need on väikesed kotikesed, millel on peal kiri “Mitte süüa”.

Kuidas vesi kätte saada?

Kindlasti ei tohi seadet fööniga kuivatada ega sooja ahju kuivama panna, sest kõrgem temperatuur võib kahjustada seadmes olevat elektroonikat.

Parem on püüda vett välja saada ettevaatlikult telefoni kallutades. Piludesse, kus vett tundub olevat, võib balloonist tasahaaval õhku puhuda.

Kui sellist varustust käepärast pole, võid üritada vett telefonist ka suuga välja puhuda. Kuid ettevaatust selle tegevuse juures: jälgi, et vesi ei liiguks hoopis sügavamale telefoni või ei lendaks sinna tahtmatult sinu süljepiisku.

Pöördu töökotta

Kui esmane on tehtud ehk telefon välja lülitatud ja suurem vesi ära kuivatatud, on mõistlik minna sellega parandaja juurde. Nagu pärast pea peale kukkumist kiirabisse pöördumisega, pole ka siin võimalik anda kindlat ajalist vahemikku, kui kiiresti seda peaks tegema. Rusikareegel on: nii kiiresti kui võimalik.

Töökodades on spetsiaalsed seadmed, millega saab korpusesse sattunud vee välja imeda. Teiseks saavad nad telefoni korpuse lahti võtta ja seadet lähemalt uurida.

Nutiseadmed on reeglina ehitatud nii, et neis on eri paigus indikaatorid, mis näitavad, milline osa on niiskust saanud. Sellest lähtuvalt saab juba täpsemalt vaadata, mida tegema peaks.