Tehnopoli blogi

AccelerateEstonia otsib era- ja avaliku sektori koostöös uut e-Eesti edulugu

Sel nädalal algab innovatsiooniprogrammi AccelerateEstonia teine etapp, mille tulemusena valmivad avaliku ja erasektori koostöös uusi ettevõtlusvõimalusi loovad lahendused neljale majandus- ja tööelu häirivale ühiskondlikule probleemile.

Lahendused hõlmavad finantsteenuste, keskkonnahoiu, logistika ning sotsiaalkindlustuse valdkondi ning on plaanitud valmima järgmise aasta augustikuuks.

Ministeerium võttis eesmärgiks uuendusmeelsuse toetamise

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) algatatud AccelerateEstonia projekti eesmärk on kiirendada ja tõhustada innovatsiooniprotsesse – seda ministeeriumide ning erasektori tihedas koostöös ning arendada selline ettevõtlus- ja seadusandlik keskkond, mis annab võimalused uute ärimudelite, toodete ja teenuste loomiseks.

MKMi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul on viis aastat pärast e-residentsuse esmakordset maailmale tutvustamist Eestis vajadus toetada veelgi paremini uute toodete ja teenuste sündi, millel on võimalus oluliselt lihtsustada äritegevust mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal maailmas.

„AccelerateEstonia projektis on sõelutud välja need neli suure potentsiaaliga ning selge turuvajadusega ideed, mille elluviimine toob kaasa olulised muutused näiteks finantsteenuste, keskkonnahoiu, logistika ning sotsiaalkindlustuse valdkondades,“ ütles Lubi.

„AccelerateEstonia projekti põhimõte on teha vähemaga rohkem ehk fokusseerida antud ideede tulutoovaks muutmisele. Ka iduettevõtluses ei pruugi kõik algatused saavutada täielikku elujõulisust, kuid soovime järjekindlalt keskenduda projektide lõpule viimisele ning õnnestumise võimalusi sellega oluliselt suurendada,“ sõnas ta.

Avalik ja erasektor käsikäes uusi lahendusi loomas

Riigi poolt on 9-kuulise perioodi jooksul tagatud tiimide igapäevaseks tööks vajalik rahastus ning nõuandev tugi ideede testimisel ning arendamisel. Kuna projekti käigus lahendatavad probleemid ületavad reeglina ühe ministeeriumi tegevusvaldkonda, siis saavad tiimid arvestada ministeeriumide abiga võimalike seadusandlike muudatuste väljatöötamisel.

„Need ei ole selles mõttes klassikalised idufirmad, kus riigi roll on marginaalne, vaid valdkonnad, kus ilma riigi osaluseta innovatsioon ei ole lihtsalt võimalik. Nagu ei oleks see e-residentsuse puhul või kasvõi omal ajal USA valitsuse roll Interneti loomisel, mille mõju on täna aga kõigile nähtav,“ selgitas Lubi.

„Innovatsiooni kiirendamiseks on avalikul sektoril vastutus astuda esimesed sammud, et realiseeruksid uued lahendused, mida seejärel veab eelkõige erasektor ning mis ka 15 aasta pärast inimeste elu lihtsustavad.

Arvestades, et kõigi nelja välja valitud idee taga on ka motiveeritud ja sihikindel tiim, siis sellise kombinatsiooni puhul on suur tõenäosus, et e-Eesti võib saada siit järjekordse eduloo, mis aitab meie ettevõtetel avada uusi ärivõimalusi nii Eestis kui rahvusvaheliselt, ning toota ühiskonnale täiendavat tulu,“ rääkis Lubi

Projekti piloteerimise etappi viib MKMiga koostöös ellu Teaduspark Tehnopol. Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Kadri Tammai sõnul on süsteeme muutva ja järgmist arenguhüpet kaasa toova innovatsiooni jaoks sageli vaja muudatusi nii riigi- kui ka erasektori poolt.

„Selle projektiga on soodne pinnas loodud ning meie ülesanne on aidata ideede eestvedajatel kaasata projekti õnnestumiseks vajalikke toetajaid, testida potentsiaalset turgu ning leida võimalikult skaleeritav ärimudel,” lisas Tammai.

AccelerateEstonia projekti käigus lahendatavad probleemid

Tegemist on komplekssete probleemidega, mis hõlmavad mitme asutuse (ministeeriumid, valitsusasutused) ühist pingutust. AccelerateEstonia loob platvormi leidmaks valdkondade vahelisi koostöö vorme, mida seni on avalikus sektoris olnud vähe. Lisaks sellele lähtutakse mõtteviisist pöörata kompleksne probleem majanduse konkurentsieeliseks.

  • Piiriülene „tunne oma klienti“ (KYC – Know Your Customer) teenus

Aina suurem surve rahapesu tõkestamiseks kasutatava „tunne oma klienti“ protsessi täiustamiseks ähvardab lämmatada majandust. Samuti on usaldusväärsetele klientidele pangakonto avamine muutunud tihti tülikaks ja aeganõudvaks. Kuigi riikidel on „tunne oma klienti“ nõude tagamiseks enamik infost olemas, siis see ei ole juurdepääsetav.

Lahenduseks on seadusandlik raamistik, mis võimaldab tekitada ühekordse põhimõttega loodava „tunne oma klienti“ profiili, rakenduse või portaali ning liita olemasolevad ja erinevates riikides asuvate andmebaaside andmed. „Tunne oma klienti“ nõude täitmine muutub finantssektorile kordades odavamaks, väheneb kliendiks saamise protsessile kuluv aeg. Samas rahapesu riskide ennetamine ja nende avastamine muutub tõhusamaks.

  • Elektrooniline rahvusvahelise kaubaveo leping

Vaatamata tehnoloogia arengule on rahvusvahelise kaubaveo saatelehed, transiit-, eksport- ja importdeklaratsioonid jätkuvalt peamiselt paberipõhised. Eesmärk on muuta kogu vastav andmestik elektrooniliselt ja reaalajas kättesaadavaks, mis hoiab kokku logistikaettevõtete aega nii andmete esitamisel kui ka hoiab ära tarbetud paberite kontrollimised maanteedel.

Kõrvuti targale tööstusele ja e-kaubandusele on tarvis täpset ja efektiivset logistikat, mis baseerub andmetel, mitte dokumentidel. Lahenduse sihtrühmaks on kõik veoteenuse osapooled ning transpordiga seotud teenusepakkujad, aga ka järelevalvet teostavad asutused.

  • Ravi- ja pensionikindlustus diginomaadidele

Suurem osa töötavaid inimesi ei pea muretsema ligipääsu pärast sotsiaalsetele teenustele. Tervisekindlustus ja pension kuuluvad “automaatsete” hüvede hulka, millest diginomaadina tööle asunud inimene reeglina ilma jääb. Pidevast elukohast loobumine reisides töötamise kasuks muutub üha enam levinumaks. Tehnoloogia areng ja reisivõimaluste suurenemine muudab diginomaadide elu aina lihtsamaks.

Käesoleva projekti eesmärk on muuta ka tervise- ning pensionikindlustus lihtsamini kättesaadavaks. Eesmärk on ehitada sotsiaalseid hüvesid pakkuv platvorm, mis ei tegele ainult hetkeprobeemide lahendamisega, vaid aitab kujundada ka aina digitaliseeruvat tuleviku tööjõudu.

  • Jääkmaterjalide voog

Tootmises ülejäävat materjali nimetatakse jäätmeks, sest antud tootja ei oska selle ressursiga enam midagi peale hakata. Samas võib see “jääde” olla oluline tootmismaterjal järgmise ettevõtte jaoks, kes suudab seda väärindada ning seeläbi vähendada ressursside raiskamist.

Eesmärk on tõestada, et omades üksikasjalikku ülevaadet tootmise jääkmaterjalidest ning pakkudes ettevõtetele ja riigile nendele andmetele ligipääsemiseks mugavat ja motiveerivat lahendust, saame mõõta ringmajanduse osakaalu meie majanduses. Muutes andmed tootmises ülejäävast materjalist aegsasti keskselt kättesaadavaks, saab vähendada raiskamist ning anda võimalus uute ressursse säästlikult kasutavate ettevõtete ja toodete tekkeks.

Lisainfo aadressilt www.accelerateestonia.ee

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.