Tehnopoli blogi

Digilahendused tervishoius aitavad ootamatuteks olukordadeks paremini valmis olla

Tallinnas toimunud Health Tech Living Lab Summit oli 13. märtsiks kokku kutsunud tervisetehnoloogia eksperdid ja entusiastid, et arutada, millised raskused tuleb tervishoius innovatsiooni luues ületada.

Esimene väljakutse ootas ees juba varem, kui arvata osati – ööl enne ürituse toimumist kehtestas valitsus eriolukorra ning loetud tundidega korraldati võimalus konverentsist osa saada webinari vormis.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhitava Connected Health klastri juht Piret Hirve sõnul arendatakse tervisevaldkonnas hulgaliselt häid ideid meie tervise parandamiseks või elukorralduse lihtsamaks muutmiseks. Paneeldiskussioonis otsiti vastuseid küsimustele, kuidas innovatsiooni ellu viia, kuid seejuures ressursse hoida ja targasti kasutada.

„Innovatiivsed lahendused muudavad patsiendi elu lihtsamaks, õdede ja arstide jaoks raviprotsessi ohutumaks ja kiiremaks. Nii on nende lahenduste kasutusele võtmisel operatiivsus oluline. Selleks aitavad kindlasti kaasa erinevad koostöömehhanismid, tööriistad rahastajatelt ja koostöökultuur. Koostöösse tuleb panustada nii poliitilisel tasandil kui ka praktiliselt kasutaja vaatenurgast,“ selgitas Piret Hirv.

Esther Davidsen, EL poliitikanõunik ning projektijuht Sjællandi regioonist rääkis Taani edulugude näitel, et riigi väiksus annab olulise eelise. Davidsen tutvustas, et Taanis on igal regioonil oma pilootprojektid ning neid rakendatakse juba laiemalt.

„Protsessid võtavad palju aega, kuid liigume e-haigla suunas, selle poole, et patsientidel oleks võimalik ennast ise kodus jälgida, et inimesi ei peaks nii palju hospitaliseerima ja nad saaksid ravi oma kodu lähedal,“ tutvustas ta.

Raskusi tekitab tema sõnul erinevate süsteemide ülesehituse loogika ning erinevad eesmärgid: „Haiglatele makstakse praegu patsientide arvu järgi, samas omavalitsustel on ülesehitus ja eelarved. Kuidas panna patsient kõige keskmesse ja süsteemid tema huvist lähtudes ümber ehitada, see on väljakutse,“ kirjeldas Davidsen.

Soomes töötav UNTIL (United Nations Technology Innovation Lab on ÜRO tervisetehnoloogiate testimise labor, mis asub Aalto ülikoolis Helsingis) programmi juht Ahmed El Saeed kirjeldas, et Soome tervise ökosüsteem on väga rikkalik ja innovatsiooni leidub palju, nii ettevõtted kui ülikoolid tahavad koostööd teha.

„Proovime ehitada koostöömudelit, mille saaks järk-järgult kasutusele võtta ning mis sobiks ka ettevõtetele. Kasutame open-data kontseptsioone, mis seab ka väljakutseid – ÜRO ei saa toetada ärimudeleid, mis orienteeritud kitsastele digitaalsetele lahendustele,“ selgitas ta.

Innovatsioon: kulu või kokkuhoid?

Paneeldiskussioonis räägiti ka innovatsiooni käsitlusest kulu või tuluna. El Saeed nentis, et kuna innovatsioon teeb tervisesüsteemi efektiivsemaks, toob seega innovatsioon ka raha juurde. „Oleme erinevate mudelite näitel näinud, et kui inimesed on digitaalsetest lahendustest teadlikumad, on koormus tervisesüsteemile väiksem,“ ütles ta.

Terje Peetso Põhja-Eesti Regionaalhaiglast nende väidetega päris nõus polnud. „Kõlab hästi, et hoiame tervishoius innovatsiooniga raha kokku, aga see pole nii lihtne. Esmalt tuleb teha investeering ning seejärel saame vaadata, kuidas see tagasi toob – tekib kaudne sääst, mida ei saa isegi mõõta ning otsene sääst. Kokkuhoid võib olla viie aasta pärast, nii et see on tervishoiuteenuse osutaja jaoks konksuga küsimus,“ tõi Peetso välja.

„On asju, millesse peab investeerima, näiteks digitaalsed terviseandmed. Ka investeering üleriigilisse digiretsepti on väga hea otsus – see toob palju kaudset kasu, näiteks hoiab vigu ära. Samas on ka lahendusi, mis aitavad arsti aega kokku hoida, näiteks telemeditsiini võimalused. Kuid kui tahad patsiendi kaugjälgimist võimaldada, tuleb enne nendesse seadmetesse investeerida,“ lisas ta.

Põhja-Eesti regionaalhaigla edulugudena tõi Peetso näiteks intensiivraviosakondades kasutatava lahenduse, mis aitab õendustegevusega seotud juhendid ja protseduurireeglid mugavalt töövoogu integreerida.

Ka väga kogenud õed võivad tööprotsessis mingi sammu vahele jätta, samas kui just noortele õdedele on toetus väga oluline. Koostöös Connected Health klastriga arendati tööriist, et toetada õdesid nende igapäevaste protseduuride teostamisel, seeläbi töö kvaliteeti parandada ning varieeruvust ning sellest lähtuvaid probleeme vähendada.

„Tegu on suurepärase vahendiga õppimiseks ja protseduuride meelde tuletamiseks. Peame küll arvestama lahenduse hoolduskulu või juhendite kaasajastamisega, kuid see on intensiivraviosakondades head efekti näidanud, kirjeldas Peetso.

„Praegu töötame insuldipatsiendi teekonnaga, millest loodame samuti edulugu. Sarnaseid lahendusi otsime ka vähipatsiendi teekonnale. Patsiendikesksus ning patsientidele orienteeritus on tervishoius kõige olulisemad, mis innovatsiooni loovad,“ kinnitas ta.

Tervist toetav innovatsiooni patsienti kahjustamata

Kuopio Health tegevjuht Aki Gröhn kinnitas, et ka innovatsiooni puhul on patsiendi tervis kõige tähtsam. Samuti anonüümsus – teadmine, et andmeid ei saa siduda konkreetse patsiendiga. Seda peaks Gröhni sõnul uute toodete turule toomisel arvestama.

Terje Peetso lisas, et inimestele tuleb hästi selgitada: miks on uued lahendused olulised, kuidas töötavad, aga ka andmekaitse reegleid ja küberturvalisust. „Tegelikult peab kättesaadav olema ka teine võimalus, mitte ainult digitaalne. Enamasti on inimesed digitaalse lahendusega nõus, aga kui tõesti tahetakse arstiga näost-näkku rääkida, siis peab see võimalus olema,“ arvas Peetso.

Davidsen rääkis ProVaHealth projekti kogemusele tuginedes, et meditsiinisüsteemis saab testida juba üsna valmis toodet. „Siin tekib muna ja kana olukord – ühest küljest on vaja valmis toodet, teisalt on koosloome protsessis meditsiiniekspertide sisend ja osalus algusjärgus oluline, sest see tagab edukuse,“ rääkis ta paradoksist.

Innovatsioon aitab valmis olla

Diskussiooni lõpetuseks palus moderaator Marjo Näkki (Soome rahvusringhääling) osalejatel välja tuua ühe soovi, kuidas innovatsiooni paremini arendada.

Terje Peetso soovis, et inimestel oleks paremad teadmised oma tervisest: „Ma ei teagi, kellele soovi adresseerida, sest see hõlmab paljusid osapooli – mitte vaid patsienti, aga ka tervishoiuteenuse osutajaid. Patsiendikeskne süsteem on võimalik vaid siis, kui inimestel on terviseoskused. Kui jätkame nii, et patsiendid on passiivsed, siis pole see võimalik.

Eestis pole terviseoskuste taset mõõdetud, aga peaksime seda tegema, et uued lahendused langeksid paremini ettevalmistatud pinnasele.“ Aki Gröhn ja Esther Davidsen tõstsid esile avatud dialoogi olulisuse, et osapooled teaksid, mida vaja teha ja millised on reeglid, samuti rõhutati kasutajatega suhtlemise ning nende arvamuse küsimise olulisust.

Ahmed El Saeed tõdes, et praeguses olukorras on aeg mõelda sellele, kuidas innovatsioon saab meid aidata paremini valmis olla globaalsete hädaolukordadega. „Praegu on õige aeg investeerida tuleviku lahendusteks ning vältida hädaolukordade kordumist,“ ütles ta.

„Praegused keerulised ajad toovad eriti teravalt esile uudsete lähenemiste vajaduse tervishoius. See on võimalus leida sobivad tööriistad kiireteks lahendusteks, kuid soovin, et see toimuks senisest kiiremini ning et jõuaksime ka sõnadest tegudeni,“ võttis Piret Hirv kokku.

Vaata toimunud ürituse videot siit!

Health Tech Living Lab Summitit korraldas Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Tehnopoli blogi toob sinuni põnevad startup- ja innovatsiooniuudised ning annab nõuandeid alustavale ettevõtjale.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.