23. septembril kogunes Innovatsiooniliirite klubi (ILK) Tartu Ülikooli Delta Keskusesse, et algus panna klubi kolmandale hooajale. Ürituse teema “Tehnoloogia arendamine ja teaduse rakendamine – ettevõtete kogemus” tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja teadlastest ettevõtjad. Avakõne pidas ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan.
“Usun, et innovatsioon on tööriist ja tulem,” alustas minister hooaja avaüritust. Ta kirjeldas oma kogemust iduettevõtlusega ja tõi näiteid TAIE toetusmeetmete ja T&A koostöö võimalikest kasudest.
Innovatsiooniliidrite klubi juht Merilin Varsamaa ja Tehnopoli äriarenduse juht Martin Goroško tutvustasid eeskätt uutele liitujatele klubi tegevusi ja seniseid saavutusi ning andsid ülevaate algavast hooajast.
Parema ülevaate saamiseks saab avaüritust Tehnopoli Facebookist järelvaadata. Ürituse galerii leiab SIIT.
Teaduspõhisest tootearendusest ja innovatsioonist Bercman Technologies’i näitel
Bercman Technologies tegevjuht Mart Suurkask tutvustas esiti Bercmani saamislugu ja seda, kuidas ta liiklusohutuse teema juurde jõudis. Kui soov ettevõte luua oli selgeks saanud, sai ta nimeinspiratsiooni Toomemäel jalutades Ernst von Bercmannilt, kes oli oma valdkonna pioneer ja seda tahtis targa linna valdkonnas olla ka Mart.
Mitme prototüüpimise aasta kirjeldamisel jagas Mart kiitust ka Tehnopolile, kes tuli kaasa hullumeelse ideega reaaleluliselt nende tooteid oma linnakus katsetada. “Tootearendusprotsessis on reaaleluline testimine kulda väärt,” tõdes ta.
Bercmani on oma toodet ka teaduslikult testinud – TalTechis Dago Antovi eetvedamisel läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt vähendab Bercmani nutikas ülekäigurada jalakäijatega ohtlike olukordade tekkimise tõenäosust reguleerimata ülekäiguradadel keskmiselt 40%. Samuti toetab Bercmani toodet Juri Essi 2022. aasta juunis kaitstud doktoritöö teemal “Analysing the Behaviour of Road Users and Estimating Efficiency of Smart Pedestrian Crossing as a Tool for Sustainable Road Safety Improvement”, milles järeldati, et praegu pakutavate nutikate ülekäiguradade seas on tehnoloogiliselt parimal tasemel Bercman.
Ettekande järel vastas Mart pikemalt publiku küsimustele, mis puudutasid Bercmani koostööd teadlastega ja konkurentsi teiste ettevõtetega.
LightCode Photonicsi innovatsiooniprotsess on eeskujuks paljudele
LightCode Photonics asutaja ja tegevjuht Heli Valtna andis suurepärase ülevaate ettevõtte innovatsiooniprotsessist. Selle ettevõtte näol on tegemist tõelise teadlaste ettevõttega – Helil endal on doktorikraad füüsikas, neljast kaasasutajast kolmel on doktorikraad omandatud ja neljandal see parasjagu omandamisel.
“Oma varasemaid teadmisi valguse vormimisest ja sellest, mida kõike head sellega teha saab, olemegi pakkimas 3D kaamerasse, mis kasutab täiesti uudset printsiipi kujutise saamiseks. Me võtame olemasolevad sensorid ja komponendid ja nende baasilt ehitame seda kaamerat,” võttis Heli LightCode Photonicsi kokku. Seejärel rääkis ta 3D kaamera tööpõhimõtted ka põhjalikumalt lahti, tutvustas meeskonda ja kõneles saavutustest.
Innovatsiooniprotsessi kontekstis tasub lisaks mainida, et Helil on olemas ka erasektori ja akadeemilise sektori koostöö kogemus. Seega mis on innovatsiooniprotsess? Mida saab protsessi tükkideks lahti võtmisel õppida?
“Tavapärane lähenemine on idee->innovatsioon->toode. Omanikul on idee, siis tulevad insenerid, kes teevad tehnilise lahenduse, äriarendus müüb ja klient saab toote. Tarkvara maailmast on seejuures eriti teada, et vahel ei lähe asjad nii nagu oodati,” rääkis Heli ja tõi näiteks visuaali “kuidas keegi seletas, kuidas keegi aru sai ja kuidas keegi rakendas ja kuidas vahepeal olud muutusid”. Samuti tõi Heli välja innovatsiooniprotsessi teise tahu milleks on ootused vs vajadused. Lahendused võivad täita küll vajadused, aga ei pruugi täita ootusi.
Heli kirjeldas lahti ka innovatsiooni üheksa etappi, misjuures tõi etappide juures ka erinevaid näiteid ja selgitusi. Kokkuvõttena tõi ta ka etappide koondvaate, mis aitaks paremini aru saada innovatsiooniprotsessi rollijaotusest. 1.-3. etapini toimub kontseptsiooni validatsioon, IP kaitse, algsed spetsifikatsioonid, arhitektuur ja disain. 4.-5. etapini tegeletakse alamsüsteemide ja printsiipi tõestavate prototüüpidega laboris. 6.-7. etapini toimub täisfunktsionaalne tootmiseelne prototüüpimine ja 8.-9. etapini valmib esmane toode. Siiski toonitab ta, et ajaskaalad võivad kohati ettevõtetel erineda.
Tuleviku sihtidest rääkis Heli ettekande lõpus publiku küsimustele vastates.
Better Medicine innovatsiooniprojekti kogemusest
Better Medicine kaasasutaja ja tegevjuht Priit Salumaa alustas oma ettekannet naljatledes ja öeldes, et peab ennast rohkem investorite ja riigi raha põletavaks iduettevõtjaks kui ettevõtte tegevjuhiks. Seejuures püüab ta ehitada midagi, mida maailmas veel ei ole, aga mida on väga vaja.
Priit alustas oma karjääri teadusega, kuni sai aru, et akadeemiline elu pole siiski tema jaoks ja leidis tee ettevõtlusesse. Ühel hetkel tundis ta, et tahab hakata otsima päris oma väljakutset. “Minu väljakutse kriteeriumiks oli: positiivne mõju, huvitav (deep-tech) ja üle piiride minev teema.”
2019. aastal asus Priit uurima meditsiinisektorit, sest leidis, et seal on palju puudu tehnoloogilistest lahendustest, et see on digitaalses mõttes mõneti taandarenenud ja seal on ruumi asju parendada. Radioloogist kaasasutajaga leiti lõpuks üks probleem, mida lahendama asuti.
Priit selgitas, kuidas radioloogid näiteks vähipatsiente pidevalt kontrollima peavad ja nende piltidelt tuumoreid otsivad ning seejärel avaldas, kuidas Better Medicine seda tööd AI abil automatiseerib ja kuidas ta arvutiteadlasena selle lahenduseni jõudis.
Kuna ettevõtte AI arendus tuleb osaliselt kontorist viie minuti kaugusel olevast Deltast ja radioloogidest partnerid on 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel TÜ Kliinikumis, peab Priit Tartut kui ökosüsteemi suurepäraseks sellise ettevõtte tegemisel. Publiku küsimuste kaudu said vastused muuhulgas ka erinevad rahastusküsimused.
Ürituse lõpetas põnev paneeldiskussioon, mida saab vaadata SIIT.
