Kahe riigi majandusruum, ning tulevikus võib-olla isegi meie linnaruum, on omavahel tihedalt seotud. Paljud ettevõtted teevad piiriülest koostööd ning veel rohkemate jaoks Eestis on Soome suurepärane ja lihtsasti mõistetav eksporditurg. Aga kas kiiret kasvu eeldav startup peaks valima Soome oma esimeseks ekspordituruks?
Kindlasti räägib nii mõnigi asjaolu selle kasuks. Laienemine Soome on odav, logistiliselt mugav ja arvestades meie ühist kultuuriruumi, ka väga loomulik samm.
Lähiturud jäävad kiirelt kitsaks
Teisalt ei saa meie lähinaabreid Soomet ega ka Lätit pidada ühe startupi ideaalseteks välisturgudeks. Pigem jäävad mõlemad tõeliselt ambitsioonikatele lahendustele kiiresti liiga väikeseks ja sinna laienemine ei ole rahapaigutuse seisukohast tihtipeale mõistlik.
Kui investor ootab startupilt igal kuul umbes 10 protsendi suurust kasvu, siis tuleb lähiriikides kriitiline piir kiiresti ette. Seetõttu on just investoritel uue sihtturu valikul oma määrav roll – laienemise kulu võib olla samaväärne, aga geograafiliselt kaugemal, kuid strateegiliselt valitud riigist saadav tulu, kordades suurem.
Üksteise kogemustest õppimine
Huvi Soome vastu on aga selgelt olemas. Eesti idufirmad käivad Soome omadega tihedalt läbi, et eelkõige kogemusi vahetada.
Võime julgelt öelda, et on valdkondi, kus Eesti startupid on maailma parimate hulgas, näiteks finantstehnoloogia, B2B tarkvara; mobiilsus- ja küberturvalisuse lahenduste vallas on meil ette näidata mitmeid tipptasemel lahendusi. Soome on ennast seevastu tõestanud tugeva mängundus- ja meelelahutusvaldkonna, üha enam ka rohetehnoloogia startuppide kasvulavana.
Seega on kahe riigi iduettevõtetel üksteiselt tegelikult päris palju õppida ning seda võimalust kasutatakse üsna agaralt. Olgu selleks ühised suurprojektid, konverentsid või investorite vaheline läbikäimine.
Ahvatlevad suurettevõtted
Soomel on aga omad eripärad, mis Eesti startup-ettevõtteid ikka ja jälle tõmbavad. Näiteks on põhjanaabril tugevad rahvusvahelise ulatusega suurettevõtted, kelle abil on võimalik n-ö jalg ukse vahele saada ja tulevikus siseneda ka teistele turgudele.
Ärilt ärile lahenduste turule toomisel on see suurepärane võimalus ning esmalt lähevadki paljud startupid just Soome korporatsioone väisama, sest nendega on kergem ühist keelt leida.
Tihe koostöö investorite vahel
Startup ettevõtted vajavad globaalseks laienemiseks suuri investeeringuid ning Soomes on tugev investeeringute keskkond. Selleks, et kaasata kasvuks vajalikku suuremat investeeringut, näiteks mahus 1 miljon eurot ja rohkem, on Soome investorvõrgustik esimene, kuhu tasub pöörduda.
Eelmisel aastal investeeriti Eestis idufirmadesse ca 380M€ ulatuses ja Soomes ca 230M€ ulatuses. Varajase kasvufaasi investeeringuid teevad peamiselt äriinglid. Äriingleid ühendavate katusorganisatsioonide EstBAN ja FiBAN vahel käib tihe koostöö ning praktiliselt kõik potentsiaalsed tehingud käivad nende organisatsioonide „radarist“ läbi.
Ühiseid startuppe on vähe
Öeldakse, et startup ettevõtluses maksab tugev meeskond tuhat korda rohkem kui suurepärane idee. Lisaks on teada, et nii Eesti kui ka meie lähinaabrite kiirelt kasvavaid ettevõtteid kimbutab üks ja seesama probleem – tööjõu puudus. Nii võiks olla loogiline, et omavahel jõude ühendades on võimalik ehitada üles ettevõtteid, mis lõikavad kasu mitme riigi kogemusest, koduturust ja tööjõuvõimalustest.
Liiga tihti selliseid meeskondi aga ei kohta. Neid võiks kindlasti rohkem olla! Ka Tehnopol Startup Inkubaator panustab järgmise kahe aasta jooksul projekti NOCCA (Novel Opportinities for new Company Creation and Accelerated growth) projekti kaudu sellesse, et nii tudengite kui ka äsjaloodud ettevõtete vahel riikideülest sünergiat tekitada. Seda kõike selleks, et luua uusi lahendusi muuhulgas jätkusuutlikuks arenguks, heitmete vähendamiseks ja vananevale põlvkonnale uute teenuste loomiseks.
NOCCA koosneb kolmest järjestikusest häkatonist, rahvusvahelistest töötubadest ja ideelaagrist, kus osalevate riikide ja organisatsioonide tudengid segunevad piiriüleste ettevõtete ja innovaatilise ökosüsteemi loomise eesmärgil. Projektis osalevad Tallinna Teaduspark Tehnopol, TalTech Mektory, Haaga-Helia Ülikool ja Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias.
