Eelmisel aastal suure hooga käima lükatud geenidoonorite kampaania tõestas edukalt, et väga paljusid inimesi kõnetab nende andmetel põhinevad tervishoiu- ja ennetusvõimalused.
Samas oli paljude geenidoonorite hinges vaikselt ka mure oma andmete privaatsuse pärast. Nii mõnigi tunnistas, et nii detailseid andmeid enda kohta ei ole ta varem jaganud mitte ühegi institutsiooniga. Privaatsuse tagamine ongi üks olulisemaid aspekte tervisetehnoloogia lahenduste arendamisel.
Vaatamata sellele, et inimesed on tundlikud oma andmete jagamises, on digitaalne tervishoiutööstus kindlasti suund, kuhu oleme teel. Oluline on kasutada terviseandmeid kaitstult, mitte kaitsta terviseandmeid kasutamise eest.
Möödunud aastal Teaduspargi Tehnopol poolt läbiviidud uuring näitab, et 75% inimestest peavad digitaalselt kogutud terviseandmeid kasulikuks tervise hoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja ravitulemuste parandamiseks.
Vastanutest 72% nõustusid väitega, et digitervise lahenduste kasutamine suurendab inimese pühendumust oma tervise kontrollimisel ning nad usuvad sellesse, et terviseandmed aitavad neil saada paremat teenust.
Suur võimalus idufirmadele
Riik on täna loonud Eestis suurepärased digitaalsed eeldused, et nende peale ehitada erinevaid nutikaid lahendusi ning seda võimalust paljud ettevõtted ka kasutavad.
Ei ole mahti arsti juurde kohale minna? Pole hullu – MinuDoc toob arsti videokonsultatsiooni kaudu koju kätte. Otsid näiteks parima hinnaga hambaravi? Medihub teeb hinnavõrdluse paari klikiga võimalikuks. Sarnaseid nutikaid tervisetehnoloogia lahendusi on juba täna turul mitmeid.
Nõrk koht seisneb pigem rahalistes vahendites ja nende puudumises, mistõttu on sageli keeruline liikuda pilootlahendusest edasi lahenduse reaalselt kasutusele võtmisele. Innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks tuleb arstid ja õed varakult arendusprotsessi kaasata ning aidata kaasa startupide tegevusele nii mentorabi kui ka rahastuse näol.
Mida toob tulevik?
Erinevalt teistest tööstusharudest puudutab tervishoid iga kodanikku – nii tervet kui ka terviseprobleemidega inimest. Selge on aga see, et tehnoloogiaid tuleb palju juurde ning tehisintellekti kasutusele võtmine ja geeniandmete kasutamine tervishoiulahendustes ning ennetustöös on pigem juba olevik, mitte enam tulevik.
Kindlasti näeme palju uusi lahendusi, kus kõige aluseks on konkreetse inimese, patsiendi, andmed. Samuti lihtsustub oluliselt arstide ja patsientide omavaheline kommunikatsioon, mis kolib osaliselt online keskkonda.
Juba praegu on tähtis andmete oskuslik kasutamine ja juhtimine, sest andmete rohkuse tõttu peavad regulatsioonid olema paigas ning andmed terviklikud. Tulevikus peavad paigas olema seadused ja reeglid, kuidas andmeid käsitletakse ning selleks on Eestis kindlaks määratud ja kokku lepitud printsiibid:
- inimesed on ise oma andmete omanikud;
- inimesed saavad ise otsustada, kes omavad juurdepääsu nende delikaatsetele terviseandmetele;
- inimesed saavad monitoorida, kes on tema andmeid käinud vaatamas.
Teaduspark Tehnopol on tervisetehnoloogiaklastri Connected Health juhtiv partner ning klastri missiooniks on Eesti tervisevaldkonna ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine kasutades tehnoloogiast, ettevõtluskeskkonnast ja koostööst johtuvaid võimalusi.
Connected Health klaster sai arendustegevuse jätkamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, mis toetas ettevõtete koostöö suurendamiseks ja seeläbi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks viit klastrit kokku kolme miljoni euroga.
