Ragmar Saksing on merebioloogia haridusega ettevõtja, kes juhib Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonda ja jagab oma kogemusi rohetehnoloogia valdkonna arengutest.
Rohetehnoloogia – võimalikult väike mõju keskkonnale, võimalikult suur kasu inimesele
Tegemist on uue tööstusharuga ja nagu iga uue suunaga, on inimestel mõningad kahtlused. Kahtlused on eriti suured vanade tööstusharude esindajatel.
Rohetehnoloogia peamine eesmärk on parandada keskkonda ja vähendada inimtegevuse mõju loodusele. See on säästev, keskkonnahoidlik ja puhas tehnoloogia, kus on maksimaalselt kasutatud taastuvaid energiaallikaid ja materjale.
Energiakasutus on minimaalne ning loodud materjalid on taaskasutatavad. Oluline on loodavate toodete säästlik iseloom kogu elutsükli ulatuses.
Tänane majandus on suuresti keemiapõhine. Selline majandus põhineb maavarade ammutamisel ja ümbertöötamisel. Tulevikumajandus on rohkem füüsikapõhine, kus kasutatakse ära nagunii toimivaid jõude ja taastuvat energiat.
Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik
Selle jaoks loovad ettevõtjad uusi ärimudeleid ehk kujundavad täielikult ümber selle, kuidas seni on äri aetud. Ettevõtluse seisukohast on siin võimalik läbi muutuste korralikku tulu teenida.
Nutikad ettevõtjad tervitavad muutusi, leiavad uusi võimalusi. Nad arendavad ettevõtteid mitmekihiliselt, laias skaalas. Nad muudavad paremaks äri ja selle juures ka keskkonda. Nutikad ettevõtjad ei rikastu keskkonna arvelt.
Väga lihtsustatud näide selle kohta on päikeseenergia. Inimesed ei osta päikesepaneele ainult selle pärast, et nad on rohelise meelelaadiga. Inimesed ja ettevõtted paigutavad päikesepaneele selleks, et raha kokku hoida või tulu teenida. Energiat saab kasutada väga laialdaselt ja selle juures keskkonda paremaks muuta või seda vähemalt säästa
Enamike päikesepaneelide kasutusaeg on 25+ aastat. No ja kes ei sooviks elada majas, sõita autoga või rolleriga ning teha seda tasuta või minimaalse kuluga?
Tulevikus põimub teadus ja ettevõtlus veelgi enam
Palju uusi võimalusi võib leida energia salvestamise, hoonete energiatõhususe, alternatiivsete energiaallikate ja energiakasutuse, toidutootmise, materjalide taaskasutuse ning transpordi ja logistika valdkondadest.
Kõigis nendes sektorites tõuseb laineharjale teaduspõhine ettevõtlus, kus teadusavastusi aitavad kapitaliseerida nutikad ettevõtjad.
Nüüdisaegne inimene kujunes umbes 200 tuhat aastat tagasi, esimesed tõendid põllumajanduse kohta pärinevad 23 tuhande aasta eest, tööstusrevolutsioon algas vähem kui 300 aastat tagasi.
Sellel ajaskaalal ei tasu alahinnata looduse kujunemist 3,8 miljardi aasta jooksul. Inimesed on leiutanud ja leiutisi kapitaliseerinud omajagu. Edaspidi võiksime loodust vaadelda kui toodete kataloogi.
Selles kataloogis on kõik saavutused saanud kasu 3,8 miljardi aasta pikkusest uurimis- ja arendusperioodist. Iseküsimus on, kuidas seda teadmist nutikalt kasutada.
