Tehnopoli blogi

Tanel Kiik: kriisiajal loodud lahendused ei tohiks jääda ajutiseks – Eesti e-tervis ootab uusi arendusi

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik.Foto: Stenbocki maja / Jürgen Randma

Sel kolmapäeval kohtusid tervisevaldkonna innovatsiooni eestvedajad ja eksperdid kärajatel, et üheskoos arutleda selle üle, mis suunas liigub Eesti e-tervis kümne aasta perspektiivis, kuidas arendada e-tervist nii, et kõik osapooled oleksid kaasatud ja milline roll on selles kõiges riigil ning milline ettevõtetel.

Uus ajajärk e-tervise arendamisel

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik ütles oma tervituses, et on väga oluline, et jätkaksime e-tervise lahenduste arendamist ja olemasolevate lahenduste täiendamist. Palju on veel teha ja mitmeid väljakutseid alles ees, ent Eestil on juba ette näidata häid digilahendusi – näiteks digiretsepti käivitamine, e-kiirabi, üleriigilise digi registratuuri loomine.

“COVID-19 kriis näitas, et paljud seni keeruliseks või võimatuks peetud lahendused said kasutusele võetud, seda nii Eestis kui Euroopa Liidu tasandil tervikuna,” sõnas Tanel Kiik ja lisas, et kriisiajal loodud lahendused ei tohiks jääda ajutiseks, vaid peaks peegeldama uut ajajärku Euroopa Liidu e-tervise arendamisel.

Kriis kui võimalus

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar rääkis, et tema näeb COVID-kriisis ennekõike võimalust: “Vaadates kümne aasta perspektiivi, siis see on oluline verstapost, mis viib meid nii mõtteviisi kui arenguhüppe aspektist uuele tasandile.”

Killar rääkis ka sellest, et riik ei pea kõike ise ja üksinda tegema, vaid peaks rohkem kaasama erasektorit. Tema sõnul on neil juba päris mitu head näidet, kuidas avaliku ja erasektori koostööst on sündinud tõhusaid lahendusi.

Iduettevõtte HelloBetter looja ja juht Victor Stephani andis ülevaate sellest, kuidas on Saksamaal kulgenud digitervises muudatuste elluviimine ja digitervise rakenduste kasutuselevõtt. Sellest, kuidas uuenduslike lahendustega Saksamaal turule jõuda, rääkis ka ProCarementi asutaja ja juht Sebastian Eckl. Kuigi Saksamaal võeti eelmisel aastal vastu seadus, mida on mitteametlikult nimetatud ka “digirakenduste kiirteeks”, on reaalsus see, et kiirelt pole juhtunud midagi, sest bürokraatia ja muu asjaajamine on osutunud keerukamaks, kui esialgu arvati.

Kuidas jõuda innovatsioonini ja mis on puudu?

Tervisekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo rääkis sellest, kuidas jõuda innovaatiliste lahenduste rakendamiseni tervishoius. Ta tõdes, et kasutajate digivõimekust tuleb oluliselt järele aidata – kõik patsiendid pole võrdselt nutiteadlikud. Selle probleemiga seisame Kitty Kubo hinnangul silmitsi veel vähemalt kümme aastat. “Me ei saa vahel isegi rakendusi testida, kuna sihtgrupil puudub digivõimekus,” nentis ta.

Rääkides katmata vajadustest, tõi Kubo välja selle, et praegu on turult puudu videoplatvormid kaugvastuvõtuks ja teraapiaks; lahendused, mis koguks patsientide tagasisidet ning hinnanguid oma tervisetulemitele ja saadud teenuskogemusele ning erinevad raviteekonna koordinatsiooni lahendused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.