Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös SEB innovatsioonikeskusega käivitavad Innovatsiooniliidrite klubi, et tõsta Eesti ettevõtete globaalset konkurentsivõimet.

Klubi avaseminar toimub juba sel kolmapäeval, 17. juunil 2020 alapeakirjaga „Kes veavad uue ajastu majandussprinti?”.

Innovatsiooniliidrite klubi eesmärgiks on rajada visionääride kogukond, kes toetavad ettevõtete innovatsiooni siiret, panustavad Eesti majanduse kasvu ja kestlikkusse.

Tihenevas globaalses konkurentsis pole toodete ja teenuste pidev arendamine ning tulevikulahenduste rakendamine luksus, vaid ellujäämise küsimus. Klubi hakkab töötama läbi regulaarsete seminaride ja töötubade, mis valmivad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol ja SEB Innovatsioonikeskuse koostöös.

Ühiste ürituste trumbiks on eriline praktiline sisu, mille käigus tutvustatakse uusi innovatsioonitrende ja -tööriistu, vahetatakse kogemusi innovatsiooniga seotud väljakutsete lahendamisel, luuakse kontakte nii omavahel kui ka iduettevõtetega ning sõlmitakse koostöökokkuleppeid.

Klubis jagatud teadmiste põhjal valmib omalaadne käsiraamat, mille toel on Eesti kasvu- ja suurettevõtetes hõlpsam uuendusi ellu viia.

Avaseminaril saavad sõna president Kersti Kaljulaid, Testlio asutaja ja CTO Kristel Kruustük ning Krimelte asutaja ja tegevjuht Jaan Puusaag.

Analüüsitakse eriolukorra mõju ettevõtlusele ja uue ajastuga kaasnevaid võimalusi ning arutletakse, kas suurettevõtete ja idufirmade koostööst sünnib innovatsioonisiire, mis majanduse taas kasvule aitab.

„Ootame klubisse kõiki, keda innovatsioon tegudele ärgitab. Kõiki, kes valdkonna visionääridena otsivad lahendusi ebaefektiivsuse seljatamiseks ning innustuvad uuendustest,” ütleb avaürituse moderaator, Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško.

„Sageli vastutavad uuendusmeelsed inimesed keskmistes ja suurtes ettevõtetes innovatsiooni eest, olles kas tehnoloogia-, arendus-, või innovatsioonijuhid või strateegid. Väiksemates ärides täidavad seda rolli sageli tegevjuhid või omanikud. Meile pole oluline inimese ametinimi, vaid see, milline on tema ambitsioon innovatsioonimaastikul.”

Innovatsiooni vajavad nii iduettevõtted kui ka suured tegutsevad ettevõtted

Läbi aastate on SEB olnud pangana innustaja ning aidanud kliente ettevõtlusega alustamisel. Kolme aasta eest sai koos innovatsioonikeskuse käivitamisega alguse SEB Kasvuprogramm, mis on suunatud ambitsioonikatele ja arenemishuvilistele keskmise suurusega ettevõtetele.

„Õige pea hakkasime nägema huvi ka suuremate seas, kus mõjukate uuenduste elluviimine vajab süsteemsemat lähenemist,” räägib SEB Grupi innovatsioonijuht Mart Maasik.

„Tajusime probleemi ja tühimikku, kuid mõistsime, et üksi Eestile parimat innovatsioonirakendamise lahendust luua oleks ülejõukäiv. Selgus, et samal teemal on mõelnud Tehnopol ning jõudsime äratundmiseni, et meil on sarnane mõtteviis, meie kogemustepagas ja suhtevõrgustikud täiendavad üksteist ning koos toimetades omame laiemat kandepinda ja suuremat elluviimisvõimekust.“

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol äriarendusjuhi Martin Goroško sõnul ei loodud klubi päris tühjale kohale. Selle eelkäijaks oli riigi finantseeritud Level11 Innovatsioonijuhtide klubi, mida Tehnopol koos BDA Consultinguga aastatel 2017-2019. korraldas.

„Innovatsioonijuhtide klubi eesmärgiks oli muuta teadlik ja eesmärgipärane innovatsiooniga tegelemine ettevõtluse pärisosaks. Klubi raames loodu on olnud nii väärtuslik, et vahepeal on meiega võtnud ühendust mitmed programmis osalenud ettevõtted ja soovinud klubi taaskäivitamist.”

Sageli on Eesti ettevõtted keskpärase innovatsioonivõimekuse lõksus. Tahet muudatuste elluviimiseks ja väärtusahelas ronimiseks on, kuid napib võimekust investeerida innovatsioonikultuuri kasvatamisse, oskuste arendamisse ja investeeringutesse.

Analüüsides näiteks Rootsi innvatsiooniindeksi tegureid ja võrreldes neid Eestiga, joonistub välja, et meil on arenguruumi just ettevõtete ja samuti ülikoolide vahelise koostöö arendamisel. Üheskoos tegutses ja maailmast parimaid praktikaid tuues vähendatakse iseõppimise hulka ja eksimisi. Koos tegutsedes suurendatakse elluviimise võimekust, leitakse üles partnerluse võimalused ning saavutatakse mõjusam lõpptulem.

Näiteks püüab Innovatsiooniliidrite klubi üheskoos otsida ning praktika kaudu vastuseid leida küsimustele, miks on suurettevõtetele vajalik teha ja jätkata investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooniprojektidesse, milliseid liidreid vajame tulevikus, kuidas tagada kiire kohanemine ning kas innovatsioonitegevus peaks olema kohe alguses väga selge või tuleks lihtsalt otsast pihta hakata ja teekonnal sihti ja vormi korrigeerida?

Samuti sellele, kas suurettevõtted on liiga mugavad ja riskikartlikud, et innoveerida? Või kas idufirmad on liiga ebaküpsed korpidega tulemuslikuks koostööks?

Eesti võiks jõuda TOP20 innovatsiooniliidrite hulka

Klubi esmane eesmärk on innovatsiooniteadlikkuse ja äriarenduse koostöövõimaluse kasvatamine Eesti ettevõtete seas. See omakorda peaks tõstma kogu majandusse lisaväärtust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Maasiku sõnul on tegemist põneva väljakutsega.

„Kindlasti peame sel teekonnal ka ise palju kohanema ja arenema. Samuti oleme plaaninud esimese tegevusaasta jooksul koondada ja struktureerida Eestile kohandatud teadmised, kuidas ettevõtte sees innovatsiooni tegevust algatada, elus hoida, toetavaid protsesse arendada ja edukust mõõta.

Ideaalis oleks äge tagasi vaadata 3-5 aasta pärast ja nentida, et see ettevõtmine oli üks olulistest algatustest, mis aitas Eesti tänaselt globaalselt innovatsioonindeksi 23. kohalt vähemalt TOP20 innovatsiooniliidrite hulka!”

Martin Goroško nendib, et tegelikult panustavad Eesti ettevõtted innovatsooni palju.

„Kõik uued ettevõtted, kellega meie töötame, on innovaatilised ja see väljendub nende tooteportfellis, klientidega läbikäimises, turuloogikas ja sageli ka ärimudelis. Veidi teine on aga lugu suurettevõtetega, kes tunnevad end turul mugavalt ega näe vajadust paigutada süsteemselt raha ja inimeste aega uuendusteks.

Samas on palju näiteid, kuidas mugavustsoon võib muutuda väga kiiresti. Vahel piisab ühest alustavast idufirmast, kes teeb suurettevõtte ressursinõudliku teenuse või toote vähem ressurssi nõudvaks ning turuliidri koht ongi kadunud.”

Sageli ei jäägi innovatsiooni puhul asi raha taha, aga kui innovatsiooniga seotud protsess viiakse läbi ühekordselt, ei pruugi sel olla püsivat mõju. Tulemuste saavutamine jääb tihti teadvustamise ja süsteemse lähenemise taha.

Kõik teavad, et edukaks tegutsemiseks peab olema innovaatiline, ent vähesed suudavad innovaatilisust enda jaoks defineerida ning veel vähesemad seda juhtida ja rakendada. Tuleb mõista, et innovatsioon on metodoloogia, mis on kohaldatud ettevõtte vajadustest ja ressurssidest lähtuvalt ning loob klientidele lisandväärtust. Konkurentsieeliseks ongi see, et metodoloogia on kõikidel ettevõtetel erinev.

„Kõige olulisemad on tahe, teadvustamine ning praeguse olukorra ja soovitavate tulemuste kaardistmine. Seda tuleb kõigile osapooltele selgitada ning mõõdikute abil arusaadavaks teha.

Meetod, kuidas tulemuseni jõuda, sõltub innovatsiooni eest vastutava inimese tööst. Ja see töö on sama tähtis kui müügiinimese või klienditeenindaja töö, aga eelkõige peab innovatsiooni juhtimise vajaduse tegema selgeks omanikele ja juhtkonnale. Kui on toetus, tekivad ka ressursid ja ajakava,” selgitab Goroško.

„Innovatsiooni võimendamise tööriistaks võib olla ajurünnak, süsteemne tootearendusmaraton, kliendikohtumine või tulevikutehnoloogiate testimine ja integratsioon. Tuleb valida sobilik, see ellu rakendada ja tulemusi mõõta.”

Loe innovatsiooniliidrite klubi kohta: innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee

Innovatsiooniliidrite klubile lükkab hoo sisse 17. juunil kl 14 toimuv veebiseminar „Kes veavad uue ajastu majandussprinti?“, kus astuvad üles president Kersti Kaljulaid, Testlio asutaja ja CTO Kristel Kruustük ning Krimelte asutaja ja tegevjuht Jaan Puusaag.

Üritust modereerib Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško. Üritus on kõigile tasuta, aga vajalik on registreerimine: https://innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee/events/