Telekomimaailmas räägitakse aina 5G võrkudest ja tulevikuteenustest, aga kas ja millal see kõik ükskord tavakasutajani jõuab? Kas midagi põnevat peale 5G ka juhtub? Neile ja teistelegi küsimustele vastuste saamiseks uuris Geenius Tele2 tehnoloogiadirektori Tanel Sarri käest, mida põnevat toob lähitulevik Eesti telekomimaastikul.

5G levib jõudsalt

“See aasta saab olema 5G aasta,” ütleb Sarri alustuseks. “Operaatorite leviala suureneb, seadmete ja teenuste hinnad muutuvad mõistlikumaks ehk uus tehnoloogia saab kättesaadavamaks,” lisab ta ja märgib, et samas on üleminek 4G pealt 5G tehnoloogiale sujuv.

Uue generatsiooni andmeside annab esimese võidu nii operaatoritele kui ka klientidele umbes 20% suurema efektiivsusega võrreldes võrdsel spektril 4G võrguga. See tähendab, et sagedusi kasutatakse paremini ära ehk piltlikult öeldes mahub nendesse rohkem bitte ja baite. “Meie energiakasutus on efektiivsem ja saame kliendile pakkuda paremat hinda, kui saaksime ainult 4G võrke edasi kasutades,” selgitab Sarri.

Efektiivsus tähendab ka stabiilsemat ühendust kõikidele traadita interneti kasutajatele. Sarri sõnul enamik kasutajaid esialgu küll maksimaalsete kiiruste suurenemisest väga palju ei võida, aga kasutajakogemust mõjutavad stabiilsus, keskmine kiirus ning viiteaeg siiski märkimisväärselt paremuse poole.

Esimesena tunnetavad suurimat vahet traadita internetti kasutavad mängurid. “Mängimiseks on kindlasti head ühendust vaja. Kui 5G ühendusega mängija mängib 4G võrgus olija vastu, siis saab esimene sisuliselt päästikut kiiremini vajutada. See on suur eelis,” toob Sarri näite.

Võrgud muutuvad

Asjaolu, et kõik operaatorid pidevalt oma võrke arendavad ja nii 4G kui ka 5G levialasid laiendavad, ei ole ilmselt enamikule eriline üllatus. See protsess jätkub tulevikus üsna sarnaselt. “Kuidas me võrku ehitame? Ikka kasutajate järgi. Vaatame, kus on nad on ja mida nad soovivad ning optimeerimegi selle järgi,” ütleb Sarri. “5G puhul saab olema samamoodi, lihtsalt teenuste portfell võib olla laiem, näiteks lisanduvad IoT (asjade internet) teenused.” See tähendab, et kui 4G oli loodud inimeste omavaheliseks ühendamiseks läbi kvaliteetse andmeside, siis 5G ajastu ühendab kõik, nii asjad kui inimesed.

Siin läheb asi huvitavamaks. Nimelt ei vaja IoT-teenused tegelikult üldse suuri kiiruseid, vaid head leviala ja stabiilset ühendust. Paljud tuleviku teenused vajavad aga ülilühikest viiteaega nagu näiteks palju räägitud ise sõitvad autod, või kaugel tehtavad operatsioonid. Siit jõuame omakorda väljendini edge computing. Mida see tähendab? “Praegused võrgud on ehitatud nii, et neis on suured andmekeskused, näiteks üks Tallinnas, järgmine Riias, siis Vilniuses. Kui meil on näiteks isesõitev auto, siis õigete otsuste tegemiseks on aga vaja väikest latentsust,” selgitab Sarri.

Viiteaja vähendamise nimel muutub võrguarhitektuur nii, et suurte andmekeskuste kõrvale tuleb rohkem väiksemaid. Balti riigid on küll üsna väikesed ja siin võivad andmekeskused pealinnades asuda – “võib-olla viiakse mõned väiksematesse kohtadesse” –, kuid suuremates riikides on selliste väiksemate andmekeskuste loomine väga oluline.

“Usun, et tuleviku teenuste jaoks on tähtis, et meil on üle riigi optiline kaabel ja sellega ühendatud andmekeskused, mis tagavad kriitilistele teenustele kui erakasutajatele väikese latentsusega kiired ja stabiilsed ühendused,” räägib Sarri. “Võrkude areng liigub selles suunas, ehk paari aastaga jõuame sinna ja siis tulevad vastavad teenused ka peale.”

Uued teenused – aga millised?

Uutest teenustest on räägitud juba aastaid, aga kus ja millised need olema hakkavad? Sarri sõnul on asi üsna lihtne – maailm lihtsalt ei muutu kohe ja praegu. “Sel aastal tuleb 5G laiemalt kasutusele ja siis juba kättesaadava võrgu ja teenuse peale tekib innovatsioon,” ütleb ta ja lisab, et juba paari aasta jooksul näeme, millised uued teenused täpselt tekivad.

“Siinkohal on ehk huvitav mõelda, mida meil ilma 4G võimaluseta praegu ei oleks,” algatab Sarri mõttemängu. “Videokõned, Teams, Zoom – sellisel kujul neid ei oleks. Samuti ei kujuta praegu enam paljud ette, kui nad ei saaks äpi abil kiiresti toitu tellida või autot rentida – 3G võrgus ei toimiks sellised nüüd juba igapäevased teenused üldse nii hästi ja ei oleks ilmselt ka võimalikud.”

Üks tulevikusuund, millest palju räägitakse, on metaversum – raskesti defineeritav termin, mis võib tähendada näiteks paralleelset virtuaalset reaalsust. Selle arendamisega tegelevad mitmed maailma suured ettevõtted, näiteks Meta, mis on praegu rohkem tuntud Facebooki omanikfirmana. “See võib olla midagi, mis muudab meie tarbimist. Raske on aga hinnata, kuidas see seadmeid või võrkude ehitust täpselt mõjutab, aga jälgime seda huviga ja kindlasti soovime kõik uued tekkivad võimalused tuua ka Eesti inimesteni” nendib Sarri.

“Ootan põnevusega, mis täpselt 5G peale tulema hakkab,” ütleb Sarri. “Eks operaatorid võimaldavad platvormi, aga soovivad ka kaasa rääkida. Me ei oota, et innovatsioon ja uued ägedad teenused sünniksid, vaid kindlasti püüavad kõik kolm Eesti operaatorit sellele kaasa aidata.”

Koduvõrkude optimeerimine

Telekomifirmad on oma võrke aina laiendanud, traadita interneti leviala suurendanud ja jätkavad sel suunal. Samas muutub olulisemaks ka natuke väiksem pilt ehk ühenduse kvaliteet ja turvalisus kodudes. “Viimase miili optimeerimine on tähtsam kui kunagi varem,” märgib Sarri ja selgitab, et seepärast tõigi Tele2 mullu turule turvalise interneti teenuse, millega saab klient kaasa Plume SuperPod™ nutika turvaseadme.

Seade muudab koduse WiFi-võrgu kvaliteetseks ja turvaliseks ning selle haldamise ülimalt mugavaks. Muu hulgas kaitseb see küberrünnakute eest, võimaldab luua kasutajatele profiile ja hallata ligipääse. Samas on tegu iseõppiva WiFi-süsteemiga, mis kohaneb interneti kasutamise harjumustega ja tagab erinevatele seadmetele optimaalse ning parima kvaliteediga ühenduse.

“Esiteks on küsimus turvalisuses. Teiseks on praegu kõik majad ja kohad WiFi-t täis. Plume SuperPod™ lahendus suudabki traadita võrku optimeerida,” toob Sarri esile. Kui näiteks kodus on internet aeglane, siis võib-olla ei olegi põhjus sissetuleva ühenduse kiiruses, vaid hoopis selles, et naabri WiFi on sama sageduse peal või on seade ruuterist liiga kaugel.

Võrgu optimeerimine võib sellised mured lahendada. “Maailmas on see trend tugevalt levimas ja seetõttu otsustasime selle ka Eestis laiemalt kättesaadavaks teha – kasutuskogemus muutub väga palju paremaks,” sõnab Sarri.

Mis saab teistest seadmetest?

Ilmselt huvitab paljusid, mida see kõik nuti- ja tehnoloogiaseadmete ostjatele tähendab. “Soovitaks juba praegu uute seadmete puhul 5G toe olemasolu jälgida,” annab Sarri nõuande. Tema sõnul märgati Tele2-s juba eelmisel aastal, et üleminek uue generatsiooni andmesideühenduse peale on olnud kiirem, kui oli näiteks kolimine 4G peale.

“Selle põlvkonna seadmeid on kiiremini ostma hakatud ning see nõuab ka uute võrkude kiiremat kasutuselevõtmist,” selgitab ta. “Trend süveneb, võib-olla jõuame juba aasta lõpuks sinnamaani, et ilma 5G toeta nutiseadmeid enam ei müüdagi. Sama on tegelikult ruuteritega ehk 5G saab standardiks kõikjal. Samas toetavad 5G seadmed tagasiulatuvalt ka 4G võrku, seega saab neid kasutada kohe ja kõikjal.”