Andrus Kaldalu, Ülemiste City arendaja ja Rail Balticu Ülemiste arhitektuurikonkursi žüriiliige

Tulevik on meie enda kätes – kas soovime koostöös Helsinkiga areneda Euroopa targa majanduse südameks või rahuldume Riia noorema venna provintsistuva rolliga.

Ülemiste järve kaldale on kerkimas tõeline tulevikulinn, millest saab nii Tallinna süda kui Eesti värav maailma. Zaha Hadid arhitektide projekteeritav Rail Balticu ühisterminal ja seda ümbritsev inimsõbralik avalik ruum on sellel teel äärmiselt oluliseks verstapostiks.

Nii nagu vanasti arenesid linnasüdamed just transpordisõlmede, näiteks sadamate ja rongijaamade ümber, on see ka tänapäeval. Arhitektuurikonkursi võidutöö silmapaistev arhitektuurilahendus koos läbimõeldud funktsionaalsusega annab meile maailma ühe ägedaima transpordisõlme, kus nii rongi-, bussi- kui lennuühendused on mugavalt seotud linnaruumi ja ühistranspordiga.

Siit on hea positiivse tuleviku suunas edasi minna! Saame juba ette kujutada peatselt rajatavat atraktiivset ja tegevusrohket Euroopa väljakut, mis seob üheks tervikuks Rail Balticu ühisterminali ja Tallinna lennujaama.

Ülemistest on saanud Põhja-Euroopa suurim targa äri linnak, mis koondab talente ja ettevõtteid üle maailma. Siin on mõnus elu- ja töökeskkond ning kõik vajalikud teenused vaid kahe sammu kaugusel. Lisaks on siin parimad ühistranspordi ühendused üle kogu Tallinna ja Harjumaa. Ka Peterburg ja Moskva on tulnud Tallinnale sama lähedale nagu tänu Rail Balticule tulevad Riia ja Vilnius.

Igas valdkonnas on saavutatav tulemus kolme teguri – motivatsiooni, kompetentsi ja keskendumise – korrutis. Läbilöömiseks peab meil seega olema tõsine tahtmine, maailmatasemel mõtlemisvõime ning me peame võtma tulemuste saavutamiseks piisavalt aega. Kui kasvõi üks eelmainitud teguritest on nullilähedane, siis on seda ka, nagu matemaatikatundidest teame, nende korrutis.

Õpikunäiteks selles osas on meie Estonian Airi saatus, võrrelduna näiteks lätlaste jõuliselt areneva Air Balticuga. Kui neist esimese ega selle järeltulijaga ei saa täna Tallinnast mitte kuhugi lennata, siis teine pakub moodsate lennukitega otseühendusi enam kui 70 sihtkohta. Kui sarnaselt jätkata ka Rail Balticu projektiga ning muudes valdkondades, siis on meie tulevikuks tõesti provintsistumine ja Riia noorema venna staatus.

Mida me siis tegema peame?

Suur osa Rail Balticu projekti Tallinna linna ja ka laiemalt ülejäänud Eesti jaoks olulistest mõtetest toodi välja juba 2017. aastal Tallinna linna (linnapea Taavi Aas), majandusministeeriumi (minister Kadri Simson) ning Eesti ettevõtete ja ettevõtete ühenduste ühises pöördumises.

Tänaseks on need mõtted veelgi täpsustunud ning selgeks on saanud ka meie partnerite Läti ja Leedu ambitsioonikad tegevusplaanid meie ühise Rail Balticu projekti raames. Riias on Rail Balticu raames kesklinna sõlme ja lennujaama ühendamiseks ette nähtud tervelt 700 miljonit eurot ning Leedu on ühendamas 1 miljardi eest Rail Balticu põhitrassilt kõrvale jäävat Vilniust, kasutades selleks ligi 85% ulatuses Euroopa vahendeid.

Tallinna linna vajaduste ignoreerimine Rail Balticu projekti raames meie enda väheambitsioonikate ametnike poolt oleks seega mitte tagasihoidlik, vaid lausa kuritegelik Eesti tulevikku silmas pidades. Nii kujuneks Rail Balticust Tallinna linnas aastakümneteks Berliini müüri taoline moodustis ning Tallinna ja Riia lennujaamakonkurentsivõistluse tulemus võib Rail Balticu kaasabil kujuneda üsna sarnaseks eelkirjeldatud lennufirmade näitega.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets on samuti öelnud, et äärmiselt ohtlik oleks Rail Balticu kõrgetasemeliseks teostuseks vajalike tööde mahtu ja maksumust alahinnata, sest sellise tegevuse tulemuseks on kas viletsate lahenduste elluviimine või täiendavate summade katmine täies mahus Eesti enda poolt. Koheselt asju läbimõeldult ja õigesti tehes, on aga Eesti panus igati taskukohane.

Praegu on viimane aeg võtta kuulda eelmainitud ühiseid soove ja vajadusi ning arvestada nendega Rail Balticu finantseerimisel, projekteerimisel ja rajamisel. Tallinna linn koos teiste Harjumaa omavalitsustega on neid korduvalt rõhutanud, kuid ministeeriumi-poolne toetus ja tegevus tuleb järgi liiga aeglaselt. Aga ei autot ega riiki tagasivaatepeegli järgi ju juhtida ei saa. Järgnevalt toon välja mõned mõtted, millega arvestamine on Rail Balticu projekti raames kõige kiirem ja hädavajalikum.

1. Rail Balticu ühisterminali sidumine lennujaamaga

Riia lennujaamas saab tulevikus Rail Balticu rongilt jalutada läbi sooja ja mugava galerii otse lennukile. Ei pea külma ja vihmase ilmaga lennujaama otsima või bussi-trammiga ringi sõitma – Rail Baltic toobki sind otse lennujaama. Sama on võimalik ja vajalik ka Tallinnas, sest muidu muutuks näiteks pärnakatele hoopis Riia lennujaam Tallinna asemel nende kodulennujaamaks.

Õnneks viis RB Rail äsja läbi uuringu, mis kinnitas parema lennujaamadega sidumise olulisust kogu Rail Balticu projekti raames. Loodame, et nii muutub Tallinna lennujaama ja Ülemiste ühisterminali ühendav Euroopa väljak ka meil Rail Balticu projekti osaks. Et need oleksid üheskoos ühiselt toimiv transpordisõlm, kus liikumine on mõnus nii ilusa kui koleda ilmaga, et ka näiteks pärnakatele oleks meie lennujaam endiselt kodulennujaamaks. Et Rail Balticu projekti kaastulemiks poleks Tallinna lennujaama hääbumine, vaid hoopis selle areng.

2. Kiire trammiühendus lennujaamast ja Rail Balticu ühisterminalist vanalinna ja sadamani

Rail Balticu projekti alamosaks on ka Sadamatrammi projekt, mis tähendab trammitee pikendamist läbi Tallinna reisisadama. Selle eesmärgiks pole aga mitte ainult täiendav kilomeeter rööpaid, vaid kiire, keskkonnasäästliku ja stabiilselt toimiva ühistranspordiühenduse rajamine sadamast Rail Balticu ühisterminali ja lennujaama.

Näiteks Elroni porgandid ei oleks ju nii populaarsed, kui rongisõit Tallinnast-Tartusse võtaks aega kolm tundi. Nad meeldivad reisijatele, kuna Ülemistelt saab juba täna Tartusse vaid 1 tunni ja 45 minutiga ehk eelmainitust pea poole kiiremini. Tänased trammid on aga just täpselt nagu need kolmetunnised porgandid.

RB Raili poolt läbi viidud uuring tõi välja, et tänane trammiühendus sellel trassil on väga aeglane ning vaja on fooriprioriteedi, konfliktide vähendamise ja peatuste optimeerimise kaudu sõiduaega ja -kindlust oluliselt suurendada. Väga oluline on seda eesmärki peatselt välja kuulutatavas Sadamatrammi projekteerimishankes mitte ära unustada. Kui Riias ühendatakse Rail Balticu raames sealne lennujaam vanalinnaga lausa 8-minutise rongiühendusega, siis peame ka meie pingutama, et trammiühendus oleks kiire, mugav ja stabiilne.

Trammi keskmine kiirus peaks olema vähemalt 20km/h, mis tähendab sõiduaega lennujaamast sadamasse 15 minutit ning seega Rail Balticu ühisterminalist vanalinnani umbes 10 minutit.

3. Linnaruumile vajalikud Rail Balticu ristumised Tallinnas

Mis kasu oleks ägedast rongijaamast, kui raudtee oleks selle ümber projekteeritud ja rajatud linna kaheks jagava Berliini müürina, umbes nii nagu nõukogude armee omal ajal kavandas oma rajatisi?

Kui juhtisime juba kaks aastat tagasi meie enda Rail Balticu võtmeametniku tähelepanu sellele murele, et läbi kolme riigi rajatava uue 870-kilomeetrise raudteekoridori peale on just Eesti pealinn ainsaks asustatud kohaks, kus Rail Baltic ei soovi inimestele mõeldud ristumistega arvestada, siis tundis ta sellise lähenemise üle uhkust ja heameelt. Ignorantsuses pole süüdi mitte Euroopa Liit, vaid meie ise.

Pika töö tulemusena on tänaseks linnaväljaku jätkuvusega Ülemiste ühisterminali juures nüüd lõpuks enam-vähem arvestatud, kuid paljusid Tallinna linna soove ja vajadusi, mis on Riia ja Vilniuse omadest palju väiksemad, siiani ignoreeritakse. Korralikke jalakäijate tunneleid vajab projekti ehitusalasse jääv Tartu mnt raudteeviadukt, Ülemiste ühisterminali perroonid on vaja tulevikukindluse tarbeks rajada muldkeha asemel betoonplaadile ning Kesk-Sõjamäe tänava juures on vajalik tunnel nii ühistranspordi, autode kui kergliiklejate jaoks.

Kui Riias ja selle linnast väljas asuvas lennujaamas on linnaruumi sidususele kaasa aitavaid raudtee viaduktidele tõstmisi ette nähtud lausa kilomeetrite kaupa, siis peab Tallinna linna põhjendatud vajadustega arvestama ka meil. Täpselt sedasama kinnitab ka värske Ülemiste piirkonna liikuvusuuring.

4. Ohtlikud veosed Rail Balticu
ühisterminalist ja Tallinna linnast välja

Kui sooviksime korraldada näiteks suure jaanituleürituse või laulupeo otse bensiinijaamas, siis oleks ilmselge, et inimeste ohutust silmas pidades need asjad kokku ei sobi. Ürituse korraldaja peaks välistama kõik bensiinijaamast tulenevad ohud.

Rail Balticu ühisterminal, üleeuroopalise miljardiprojekti kõige olulisem jaam, tuleb aga Tallinnas vahetult Ülemiste kaubajaama ja selle ohtlike veoste kõrvale. Tallinna linn on selgelt öelnud, et sellist katastroofiliste tagajärgedega riski tuhandete Rail Balticu reisijate elule ei tohi lubada. Isegi enne õnnetuse asetleidmist mõjutaks antud oht negatiivselt ühisterminali ning seega oluliselt ka Rail Balticu kasutatavust.

Kaudsed mõjud aga ulatuksid palju kaugemale. Ohtlikud raudteeveosed peavad Rail Balticu ühisterminali juurest ja tänu sellele ka kogu Tallinna linnast lahkuma. Ohutuse tagamine on Rail Balticu projekti hädavajalik ja abikõlbulik osa ning vajalike tööde maksumust ei tohi mitte viimase hetkeni maha salata, vaid need tuleb lisada projekti tegevuskavva ja eelarvesse.

Tulevik on meie enda kätes.