Alates 1. juulist läks Tartu linn üle uuele bussiliinivõrgule. Uue liinivõrgu välja töötamiseks kasutati suurt hulka erinevaid kogutud andmeid, näiteks mobiilioperaatorite logiandmeid inimeste toimingute kohta, kuid samuti tuli uue võrgu koostajatel arvesse võtta linnaelanike soove ja ettepanekuid.
Liinivõrgu arendamiseks palkas Tartu linn kaks ettevõtet: Eesti ettevõtte Positium, mis tegeleb mobiili- ja muude andmete töötluse ja kogumisega, ning Soome ettevõte WSP Finland OY.
Kõik saab alguse andmetest
Uue bussiliinivõrgu välja töötamine ei pruugi esialgu sugugi keerulise tööna tunduda, kuid tegelikult nõuab see isegi sellist oskusteavet, mida Eestis on vähe. Positiumi liikuvuse tootejuhi Marek Rannala sõnul valmis uus liinivõrk 26 andmekihi abil.
Üks osa ehk üks andmekiht sellest oligi mobiiliandmete põhine positsioneerimine, kuid võimalikult hea tulemuse jaoks võeti kasutusse kõik andmekihid, mis vähegi kättesaadaval olid: Maksuameti andmed, õpilaste registrid, Maa-ameti andmekihid, piletiandmed ja palju muud. Kõik andmed olid anonüümsed.
“Tartlased valideerivad korralikult, tegime kontroll loendusi,” ütles Rannala. “Tallinnas alla poole inimestest valideerib tegelikult.” Kui piletite valideerimine on üsna selge statistika, siis näiteks mobiiliandmete kasutamiseks läheb juba suuremat analüüsi vaja.
Uue liinivõrgu eesmärk on tartlaste jaoks ühistransport veelgi kättesaadavamaks ja mugavamaks muuta, sedasi, et võimalikult palju inimesi saaks võimalikult kiiresti sinna, kuhu vaja. Selle jaoks oli vaja saada ülevaadet sellest, kuidas tartlased liiguvad ja millised on nende vajadused ühistranspordi osas.
Rannala sõnul ei anna lihtsalt mobiili- või registriandmed mingisugust informatsiooni selle kohta, kuidas inimesed liiguvad või kui paljud neist ühistransporti kasutavad.
Tartu bussiliiklust majandavad soomlased
Kui Positium kogus ja töötas läbi erinevaid andmeid, et uus liinivõrk saaks võimalikult efektiivne ja vastaks võimalikult paljude linnaelanike vajadustele, siis liinivõrgu “tegid valmis” tegelikult soomlased – hanke sai Soome ettevõte WSP.
“Sellise töö puhul on oskusteave tähtsam kui see, et töö tegijad oleksid kohalikud inimesed,” ütles Rannala, kes on ise teedeinseneri haridusega ning kelle sõnul Eestist sellise kogemustepagasiga inimesi, nagu seda on meie põhjanaabritel, lihtsalt ei leia.
Lisaks professionaalide meeskonnale on sellise töö jaoks vaja spetsiaalseid tarkvarasid, mille abil on võimalik mängida läbi erinevaid stsenaariume, et selgitada välja kõige mõistlikumad lahendused ühistranspordi korraldamiseks.
Tagasiside uuele liinivõrgule: 1300 kirja ja lugematul hulgal arvamusi
Eelmise aasta suveks sai WSP valmis esimese versiooniga uuest liinivõrgust. Kuna uus liinivõrk puudutab väga palju linnaelanike, oli linnavalitsuse jaoks oluline ka tartlaste tagasiside.
Kiiresti sai selgeks, et tartlased ei erine kuidagi ühegi teise linna elanikest, kelle ühistranspordi marsruute ja korraldust muutma hakatakse. “Kõik on valesti tehtud, kõik on paha,” võttis Rannala esialgse tagasiside kokku, kuigi teadis ise täpselt, kuidas inimesed andmete järgi liiguvad.
Tartu linnavalitsuse hoiak oli see, et tagasiside tuleb vastu võtta. Tagasiside jaoks korraldati viis avalikku üritust, kus Rannala ise uut liinivõrku esitlemas käis. “Kui minu esmamulje oli see, et mida te inimesed ka sellest teate, siis saime ruttu aru, et ainult andmepõhise lähenemisega inimeste jaoks asju ikka ei disaini,” nentis Rannala.
Tartu linnavalitsuse pressiteate kohaselt laekus uue liinivõrgu kohta 1300 ettepanekut. “Üks ühik, millest see teade räägib, võis olla suusõnaline repliik, kirjalik repliik. /…/ Samal ajal ühes kirjas võis olla neid teemasid terve hulk,” ütles Rannala.
Uue liinivõrgu koostajad ei osanud arvatagi, et tartlaste jaoks on Anne saun oluline sihtkoht
Tagasiside põhjal sai Positium ülevaate sellest, millised teemad ja asukohad kordusid, millised olid elanike jaoks murekohad, mida liinivõrgu koostajad (nii soomlased kui ka eestlased), algul arvatagi ei osanud.
“Me ei olnud osanud arvestada päris hästi koolidega,” ütles Rannala. Peale tagasiside kättesaamist ja läbi töötamist arutati olulisemad kohad mõne huvigrupiga, sealhulgas Tartu koolijuhtidega, veelkord läbi.
Peale lõpliku tagasiside kokkuvõtmist tehti esialgne liinivõrk kuu ajaga ümber, võttes nüüd juba arvesse linnaelanike sotsiaalseid vajadusi ning aspekte, mille peale puhtalt andmetele tuginedes poleks võrgu koostajad kunagi osanud tulla.
“Sa ei tule selle peale, et Tartu inimeste jaoks on näiteks Anne saun jube oluline,” ütles Rannala. “Aga kui kohalikega räägid, saad aru, et paljudel inimestel ei olegi ehk head pesemisvõimalust kodus.”
Üks oluline aspekt, mis liinivõrgu koostajatel esialgu kahe silma vahele jäi, oli ka bussiliinide mõju inimeste sotsiaalsusele. Lisaks Anne saunale tuli inimeste tagasisidest välja veel olulisi kohti, millele puhtalt andmetele tuginedes poleks Rannala sõnul keegi osanud kunagi tulla.
Seepärast lisati juurde paar liini, mille puhul ei ole kõige olulisem aspekt kiirus, vaid erinevate oluliste paikade külastamine. Üks oluline muudatus oli ka liini nr 6 säilitamine senisel kujul, mis oli kuidagi liinivõrku koostades töö käigus ära kadunud. Kõige suurem osa senise võrgu säilitamist soovivast tagasisidest mainis just seda liini ja tegelikult andmed ka toetasid otsust liini säilitamiseks.
“Kuu ajaga mängiti kõik asjad ümber, eks aasta jooksul näeme, kui hästi uus võrk õnnestus” ütles Rannala.
