Kiirelt arenev Ülemiste City linnak võiks olla esimene piirkond maailmas, mille tänavatel ei liikle tavalised inimjuhiga autod, vaid kogu sõitmise teevad ära robotid.
Kuigi Ülemiste on mitmes osas Tallinna ja Eesti eesrindlikuim linnak, on tiheda asustusega piirkonnal omad probleemid. “Palju autosid, suur liiklus, ummikud hommikul ja õhtul, parkimiskohtade puudus,” kirjeldas Cleveroni juht Arno Kütt kitsaskohti, mis Ülemistel töötavate ja liikuvate inimeste teel on.
Cleveron on üks Ülemiste “elanikest” ja teab seepärast muresid omast käest. Mis puudutab logistikat, siis Küti sõnul pole ka kulleritel Ülemistel lihtne: need jooksevad mööda suuri maju ja otsivad õigeid kontoreid.
Esimene koht maailmas, kuhu inimautojuhte ei lasta
“Ülemiste linnak võiks olla esimene linnak maailmas, kus on keelatud sõita inimeste poolt juhitud autodega. Kogu logistika oleks korraldatud isesõitvate taksode, busside, robotkulleritega,” rääkis Kütt.
Kui praegu on suur osa liiklusest töötajate autod ja märkimisväärne osa Ülemiste City territooriumist nende autode parklate päralt, siis üks võimalus oleks parkimine viia hoonete vahelt ära.
“Linnakust eemal asuvad suured parkimismajad, kuhu inimesed saavad oma isiklikud autod ära viia. Linnakusse viivad ja toovad inimesi isesõitvad bussid või taksod,” ütles Kütt. Selline robotransport pakuks päeva jooksul pidevat ühendust parkimismajade ja kontoritega, viiks ühed töötajad või külalised kontorisse ja teised jälle tagasi.
Parem linnaruumi kasutus
“Suuri parklaid pole linnakusse vaja, seda maad saab kasutada otstarbekamalt,” ütles Kütt. Vähemas mahus parkimisruumi võiks linnaku tuumikalale jääda, seal olev parkla võiks tema sõnul kuuluda näiteks nendele samadele isesõitvatele ühistranspordivahenditele. Praeguseid ilmaolusid arvestades võib olla ka kindel, et seda ala aitaks puhtana hoida autonoomsed lumesahad.
“Selline linnak oleks mõistlik aja ja ruumi kasutamine,” ütles Kütt. Esiteks saab Ülemiste linnaku pindala parema rakenduse, sest parklate ala saab kasutada uute hoonete või muu avaliku ruumi tarbeks. Teiseks oleks isesõitvate autode võrgustik liiklusohutuse mõttes turvalisem. “Praegu ju peetakse kõige suuremaks liiklusohuks inimest, kes õnnetusi põhjustab,” ütles Kütt.
Lisaks paraneks üleüldine liikluskorraldus, -sujuvus ja koormus oleks ühtlasemalt jaotatud.
Uue põlvkonna kullerteenus
“Ka kullerid ei pea mööda suuri kontorihooneid paki saajat otsima. Pakkide saatmine ja toomine oleks lahendatud robotkullerite ja pakiautomaatidega – droonid toovad pakke kohale kontorihoonete katustele või veavad neid suurtesse pakirobotitesse isesõitvad robotkullerid,” rääkis Kütt.
“Pakirobotist saab juba igaüks oma paki ise kätte, täpselt siis, kui koosolekust vaba aeg või hakatakse koju minema. Nii jääb ära olukord, kus kuller saabub ebasobival hetkel või peab mitu korda helistama, et suurtest kontorihoonetest just see õige pakisaaja üles leida.”
