Seadmeid, mis kiiresti suvalisest kohast võetud vett suudavad puhastada, on kriisipiirkodades kasutatud juba ammu. Nüüd on valmimas aga dušisüsteem, kus pesemiseks kasutatakse pidevalt sama vett, mida vahepeal filtritest läbi lastes puhastatakse.
Merle Randmäe viie aasta eest Tallinna tehnikaülikoolis tootedisaini ja tootearenduse magistrikraadi kaitsmiseks valminud projekt, mida ta ta nüüd koos Ergo Metsla ja Mari Relliga edasi on arendanud, peaks tootena kasutusse jõudma aasta lõpus.
Eestis oleme harjunud, et vett jätkub palju nii palju, kui seda kulub, ja jääb ka üle. Tänavune 500 aasta karmim põud Euroopas on viinud veereservide kahanemiseni ja veelgi lõunapoolsemates riikides on veepuudus juba ammu karm tõsiasi. Võib arvata, et kliima soojenemise kontekstis ei jää tulevikus ka meil vee kasutamise võimalused sama piiramatuks kui praegu.
Mahub kahte kohvrisse
Toote idee pärineb katastroofipiirkondades tegusevate päästemeeskondade esindajatelt. Nimelt võtavad päästemeeskonnad sinna igaks juhuks kaasa nii vee kui väga suured ja kobakad veepuhastussüsteemid, mis omakorda vajavad raskeid elektrigeneraatoreid.
Merle Randmäe asuski uurima, kuidas oleks võimalik filtersüsteem muuta võimalikult kompaktseks. See on uue toote puhul täiesti olemas: kogu süsteemi mahutab ära kahte reisikohvri suurusesse kasti, mis lennuki pagasiavast ilusti sisse mahuvad.
Üks kohver sisaldab kolme filtrit: esiteks liivafiltrid, mis sodi veest välja sõleuvad, seejärel söefiltrid ja lõpuks ultraviolettlamp, et hävitada mikroorganismid ja haigusetekitajad bakterid.
Praegu sisaldavad veepuastussüsteemid tihtipeale osoonifiltreid, mis vajavad aga energiamahukat kõrgsurvepumpa. Randmäe süsteem töötab madalsurvepumbaga. Tänu sellele läheb energiat väga palju vähem.
Tänu sellele pole vaja ka elektrigeneraatoreid, energiat toodab hoopis päikesepatarei.
Päris lõputult vett siiski ringluses hoida ei saa, iga teatud aja tagant tuleb see välja vahetada. Samuti võiks vältida vee allaneelamist, kuigi midagi traagilist sellest ilmselt ka ei juhtuks. Kokkuhoid on siiski sellise süsteemi puhul väga suur, sest üldiselt jookseb meile dušist minuti jooksul peale vähemalt kümme liitrit vett.
Sobiv lahendus nii kriisipiirkonda kui väikesaarele
Idee tekkis Randmäel pärast Indoneesia tunamit 2004. aastal. Päästemeeskondadele, kes käivad kriisikolletes, on puhtal veel elutähtis roll. Hügieen on seal ülioluline, vastasel juhul ähvardab nii päästjaid kui kohalikke elanikke epideemiaoht. See võib muuseas ära kuluda ka Eestis, sest näiteks Pärnus 2005. aastal toimunud suure üleujutuse tagajärjel tekkis ka seal muda tõttu ohtlik veereostus, millest uue süsteemi puhul võiks palju abi olla.
Süsteem sobiks aga ka iseenesest näiteks mõnele väikesaarele: võtad merest vee, puhastad ta ära, käid duši all ja enne kui see loodusesse tagasi lasta, saab vee taas puhtaks. Samamoodi sobib see paika, kus pole kaevu ega veevärki. See sobiks nii meile mõnele laiule, Soome järvesaarele või kasvõi Maldiividele, kus vaiadel olevates majakestes võetakse kogu tarbevesi merest ja lastakse sinna ka otse tagasi.
Toodet ootavad päästjad pikisilmi, et see siis kiiresti Aafrikas kasutusele võtta. Aga abi oleks sellest kindlasti palju ka näiteks Ukrainas, kus puruks pommitatud taristuga linnu ähvardab nakkushaiguste plahvatuslik levik.
