Veebruaris, kui Venemaa Ukrainat ründas, algas ELis ja kogu maailmas peadpööritav energiahindade tõus. Hinnakriisil on aga positiivne külg – mitu Rohepöörde raames algatatud projekti said hoogu juurde ning ELi linnad ühendasid jõud, et leida kiiremaid ja nutikamaid lahendusi taastuvenergia kasutamiseks.
Kolm ELi linna, Utrecht (Holland), Göteborg (Rootsi) ja Nice (Prantsusmaa), algatasid viis aastat tagasi projekti IRIS eesmärgiga pakkuda linnades odavamaid, paremini ligipääsetavaid ja usaldusväärsemaid energia- ja liikumisteenuseid ning aidata kaasa jätkusuutlikumale linnaelukvaliteedile.
Rohkem elektriautosid!
Hollandi suuruselt neljas linn Utrecht leidis lahenduse – kasutada rohkem elektriautosid ning elektrienergiat. Selleks paigaldati sõidukite laadimispunktid, millega saab päikeseenergiat nii autoakusse salvestada kui energiasüsteemi tagastada. Kui autod on pargitud ja vooluvõrku ühendatud, suunatakse ülejääk elektrivõrku tagasi.
Kuigi Utrecht ei ole ainus linn, kes selliseid kahesuunalisi laadimispunkte kasutatakse, kuid esimesena maailmas tehakse seda kogu linnaosa tasandil. Sellises mastaabis saab elektrivõimsust veelgi paremini ära kasutada ning luua virtuaalne elektrijaam. “Kombineerides umbes sada elektriautot kümne statsionaarse akuga, tekiks suur elektrivõimsus, mida vajadusel elektrivõrku suunata,” selgitas projekti IRIS Smart Cities koordinaator Roel Massink. “Siis saame hakata ka elektrienergiaga raha teenima,” lisas ta.
Utrecht osaleb ka projektis We Drive Solar, mille eesmärk on julgustada inimesi eraautodest üldsegi loobuma ja minema üle ühiskasutatavatele autodele või muudele transpordivahenditele.
Kiiremad lahendused
Eelmisel aastal viisid kolm suurlinna – Viin (Austria), München (Saksamaa) ja Lyon – edukalt lõpule viis aastat kestnud projekti Smarter Together, mille eesmärk oli proovida uusi uusi taastuvenergia lahendusi ja neid ka kiiremini kasutusele võtta.
Projekti raames renoveerisid linnad 170 000 ruutmeetri jagu hooneid, mille tulemusena vähenes nende energiatarve ja ühtaegu ka süsinikdioksiidi heitkogused. Näiteks Lyonis rajati endistesse tööstuskeskustesse avalikud ruumid, kus hoonetele on paigaldatud päikesepaneelid. “Kuigi piirkonnas toodeti juba enne märkimisväärses koguses päikeseenergiat, saime tänu projektile toodangut paari aastaga kahekordistada,” sõnas projekti kaaskoordinaator Etienne Vignali.
Smarter Togetheri edule aitasid kaasa partnerid eri sektorites, sealhulgas tööstusest, akadeemilisest maailmast ja kohalikest omavalitsustest. “Kõige suurem roll oli aga koostööl – linnad ühinesid, et katsetada sarnaseid lahendusi energia tootmiseks ja kasutamiseks,” tõi Vignali välja.
Lisaks koguti linnade energiakasutuse kohta ka üksikasjalisi andmeid, et me oskaks hooneid tulevikus targemalt ehitada. Ühe Lyoni kortermaja analüüs näitas, et halvasti isoleeritud soojaveetorude kaudu võib kaduma minna rohkem energiat kui kogu hoones kulub!
Edu võti seisneb koostööl
Ka projekti IRIS üks eesmärke on hooneid kaasajastada ning leida uusi võimalusi, kuidas kasutada üha enam taastuvenergiat ja kuidas energiakasutust piirata. Selleks teevad linnad tihedat koostööd hoonete omanike, tehnoloogia tarnijate, valitsuste, uurimisinstituutide ja mis kõige tähtsam – elanikega. IRISe koordinaator Roel Massinki sõnul on linnaelanikel rohepöördes suur roll. “Peame selgitama välja, mida on vaja jätkusuutlike linnaosade loomiseks, kus kõigil oleks hea elada.”
