Tuleviku linn

Elon Muski firma visioon: tehnoloogia, mis loob otseühenduse inimaju ja masinate vahel

Foto: Scanpix/AFP/Frederic J. Brown.

Elon Musk esitles eile oma firma Neuralinki seniseid samme eesmärgi poole, mis tundub esmapilgul kui otse ulmefilmist võetuna. Nimelt tahab Musk teha aju arvutiga ühendamine reaalsuseks ning juba järgmisel aastal on plaanis esimesed katsed inimeste peal läbi viia, kirjutab New York Times.

Eilsel pressiüritusel kirjeldati Neuralinki robotit kui õmblusmasinat, mis suudab inimese ajusse üliõhukesi niidikesi paigutada, et nende abil inimese aju ja arvuti vahel andmeid edastada. Nimetatud niidikesed on suurujärgus 4 kuni 6 μm (nanomeetrit) ehk tunduvalt peenemad kui näiteks juuksekarvad.

Tulevikus peaks firma andmetel suutma süsteem kirjutada ja lugeda suurel hulgal informatsiooni, kuid iseasi millal selline asi tegelikkuseks saab. Muski sõnul on tehisintellektiga suhtlemisel põhiliseks probleemiks asjaolu, et inimesed suudavad infot hallata palju kiiremini kui nad seda hääle või käte abil edastada saavad. Seepärast võiks masina ja aju ühendamise abil muutuda masinate juhtimine tulevikus kordades kiiremaks.

Pressiüritusel rõhutati korduvalt, et esimeste tulemuste nägemiseni ja säärase teenuse avalikult pakkumiseni on veel pikk tee minna. Näiteks suudab hetkel loodud süsteem andmeid edastada ainult juhtmega ühenduse abil, kasutades selleks USB-C-d. Eesmärk on aga kogu lahendus muuta juhtmevabaks. Plaanis on paigaldada inimesele neli sensorit, mis on juhtmevabalt ühenduses kõrva taga asetseva seadmega – seal asub ainult aku. Kogu süsteemi oleks võimalik juhtida läbi iPhone’i äpi, kirjutab The Verge.

Neuralinki tehnoloogia võiks inimesi aidata ka teistes valdkondades, mitte ainult aju ja arvuti vahel informatsiooni edastamisel. Näiteks võiks ajuimplantaatide abil aidata inimestel uuesti kuulda ja näha. Hetkel peavad kirurgid niitide sisestamiseks koljusse augud puurima, kuid tulevikus loodetakse selleks juba lasereid kasutada.

Esmaspäeval demonstreeriti avalikkusele ka Neuralinki laborit, kus firma näitas laborirotti, mis suutis lugeda informatsiooni 1500 elektroodilt. See on 15 korda parem kui praeguse inimestes loomulikult oleva “süsteemi” võimekus. Osa teadlasi on aga manitsenud, et katseloomadel tehtud tulemused ei või kanduda üle inimestele ning tehnoloogia tegeliku võimekuse testimiseks on vaja läbi viia inimkatseid.

Vaata täispikka pressiüritust siit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.