Tuleviku linn

Esimesed Muski internetisatelliidid on kosmoses: millal võiks kiire kosmoseinternet kogu maailma katta?

SpaceX Falcon 9 rakett, mis 23. mail saatis kosmosesse esimesed 60 internetisatelliiti. Foto: Scanpix/AP/John Raoux.

Elon Muskil on palju plaane ja ideid, millest paljud on esialgu kõlanud hullumeelsete ja liialt futuristlikena.

Üks selline plaan on kogu maailma kiire internetiga katmine, kasutades selleks kosmosefirma SpaceXi satelliite. Ligi kuu aega tagasi saadetigi Falcon 9 raketiga esimene ports satelliite teele ning esialgsete vaatluste ja info kohaselt on kõik siiamaani edukalt läinud. 23. mail saadeti aga orbiidile vaid 60 227-kilost Starlinki satelliiti, mis on vaid imetilluke osa kogu maailma internetisatelliitidega katmise plaanist. Siiski on see siiamaani SpaceXi suurima kaaluga kosmoselend ning üks samm edasi Muski lõppeesmärgist: pakkuda inimestele võimalust raha eest Marsile lõbusõite teha.

Internetisatelliite tiirleb Maa ümber tegelikult veelgi ning SpaceX ei ole selles vallas isegi esimeste seas, konkurentideks on näiteks Amazon, OneWeb ja Telesat. Esimesed kliendid võivad USAs ehk juba järgmisest aastast Starlinki internetiühendust kasutama hakata. Terve USA katmiseks on vaja aga veel vähemalt 12 sellist kosmoselendu nagu mais.

Eriliseks teebki Muski projekti plaan katta kogu maailma kiirete Starlinki satelliitide süsteemiga ning seeläbi nn Marsi-turismi rahastama hakata. Samuti erinevad Starlinki satelliidid senistest ka altituudi poolest. Enamik tänaseid satelliite tiirlevad ümber Maa umbes 35 000 kilomeetri kõrgusel ning seega kulub satelliidid ja Maal asuva vastuvõtja vahel info edastamiseks rohkem aega. SpaceXi poolt teele saadetud satelliidid on aga orbiidis palju madalamal – 340 kuni 1140 kilomeetri kõrgusel.

Kuna plaanis on 2020. keskpaigaks saata kosmosesse kokku 12 000 Starlinki satelliiti (hetkel tiirleb ümber Maa kokku ca 2000 satelliiti), tuleb mõelda ka sellele, kuidas lahendada tulevikus eluea lõppedes alla kukkuvate satelliitide probleem.

SpaceXi andmetel peaks 95% praeguse disainiga Starlinki satelliidist Maa atmosfääri sisenedes ära põlema, kuid ka see tähendab, et ühel hetkel võib taevast hakata sadama kümnekiloseid kosmoseprahi tükke. Tulevaste satelliitide disain peaks aga olema juba selline, mis inimestele isegi teoreetilist ohtu ei kujuta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.