Rullnokkadele, kes armastavad (ebaseaduslikult) tuunitud ja kõrvulukustavalt pöördesse aetud masinaid, see uudis ei meeldi, kuid tasub teadmiseks võtta, et Euroopas on kanda kinnitamas mürakaamerad. Täpsemalt proovitakse nende abil liiklusmüra ohjata Suurbritannias.
Mida arvatakse sellisest müra summutamise viisist aga mürakaameraid proovinud Prantsusmaal ja Euroliidus üldiselt?
Miks on vaja müra tuvastavaid kaameraid?
Kujutage ette, et südaööni on jäänud vaid tunnike ja te valmistute magama minema, et uus tööpäev väljapuhanuna vastu võtta. Täpselt sel hetkel aga kui pea mõnusalt padjale sätite, kostub võimas automürin. Selline, mille kohta isegi autokauge kodanik võib üsna kindlalt öelda, et mootori pöörded on viimasel piiril ja tõenäoliselt on tegu vägevalt (ehk koguni ebaseaduslikul viisil) tuunitud eksemplariga.
Mürasaaste tagajärjed – seda eriti suuremates asulates – ei ole sugugi seotud ainuüksi vastutustundetu kiiruseületamisega. Liigne müra võib oluliselt mõjutada inimeste elukvaliteeti ja tervist. Mürakaamerad ongi välja töötatud just selleks, et püüda minimeerida mürasaastet Suurbritannias. Samas saab sellise intelligentse kaamera abiga mõningal määral maha suruda ka kiiruseületamist.
Ühendkuningriigi transpordiministeeriumist anti teada, et kaameraid on juba katsetatud Põhja-Inglismaal Bradfordis ja lähikuudel hakatakse nende töökindlust testima ka Birminghami, Bristoli ja Norfolki teedel. Kes lubatud mürataseme ületamisega vahele jääb, riskib 50-naelase (57-eurose) trahviga.
Kui traditsioonilised kiiruskaamerad töötavad andurite abil, mis tuvastavad liiga kiiresti liikuvad autod, siis mürakaameraid aktiveerib, nagu nimigi ütleb – müra. Kui mööduv auto ületab teatud mürataset, aktiveeritakse mikrofonide abil mürakaamerad, mis fikseerivad sõiduki andmed ning saadud info põhjal on võimalik autojuht vastutusele võtta.
Kuidas hakkab politsei kogutavat teavet kasutama?
Kaamerate abil kogutud teavet analüüsib politsei ning vajadusel võetakse liigset müra tekitanud auto omanikuga ühendust ja kontrollitakse asjaolusid. Kui leitakse, et seadusest on kõrvale hiilitud või seda rikutud, saab patustajale määrata 50-naelase (57-eurose) trahvi.
Testimist plaanitakse Suurbritannias laiendada ning lähiajal paigaldatakse mürakaamerad ka Birminghami, Bristoli ja Norfolki teedele. Kaamerate asukoha üle otsustavad kohalikud omavalitsused, seades prioriteediks piirkonnad, kus automüra inimesi kõige rohkem mõjutab. Kui katseperioodi saadab edu, võib sellest saada üleriigiline strateegia.
Kas mürakaamerad tulevad ka Euroliitu?
Mürakaamerad on varasemalt olemas juba näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Sealne katseperiood peaks lõppema 2022. aasta lõpus. Kui see loetakse edukaks, võivad Prantsusmaa võimud sellise müraga võitlemise viisi seadustada kogu riigis.
Kuigi ülejäänud Euroopa Liidu osas pole lõplikku otsust tehtud, ei ole sugugi välistatud, et mürakaameratest saab kogu kontinendil norm, mis aitab ellu viia Euroopa Liidu keskkonnaga seotud seadusi ja -eesmärke.
