Pandeemiaeelsel ajal ei olnud enamik inimesi oma kontoriruumidega rahul. Pandeemia järel ei pruugi kontorid olla enam nii olulised, kui me kunagi arvasime. Hübriidtöö on muutunud tavapäraseks ja selleks, et see oleks edukas, peab kontor muutuma ning pidevalt arenema.
Hübriidkontori puhul peavad ruumid olema tasakaalus ja kohandatud igale organisatsioonile ning igale selle töötajatele.
World Economic Forum kirjutab, et töökohad on põhjalikku muutust läbimas igal pool maailmas. Tööandjad katsetavad reegleid – kuidas, kus ja millal inimesed töötavad. Hiljutine uuring näitas, et 75 protsenti töötajatest usub, et “hübriidtöö” saab nende ettevõttes kolme aasta jooksul standardiks.
Mis on hübriidtöö?
Hübriidtöö termin võib olenevalt organisatsioonist tähendada, et töötajad tulevad kontorisse kas enamikel, paaril päeval nädalas või kohtuvad vaid kord kvartalis. Mõnes ettevõttes on see kõigi nende kombinatsioon, mis kohandatud igale töötajale eraldi.
Hübriidtöö sai alguse ammu enne pandeemiat, paindlik töö ja kaugtöö kogusid populaarsust esmalt personaalarvutite ilmumisega 1970ndatel ja seejärel interneti saabumisega 1990ndatel. Kui 2020. aasta alguses veedeti Ameerikas veel vaid 5 protsenti töötundidest kodus, siis 2020. aasta kevadeks oli see tõusnud 60 protsendini. 2021. aasta oktoobri seisuga oli see näitaja endiselt 40 protsenti.
Sarnased suundumused on levinud kogu maailmas. Miljonid inimesed, kellel polnud kunagi olnud võimalust ega soovi kaugtööd teha, kogesid teistsugust mudelit ja paljud leidsid, et saavad kodus sama tõhusalt töötada. Kontorid ei tundugi enam nii olulised, kui arvasime ning kui sellised ettevõtted nagu Twitter hakkasid välja kuulutama, et töötajad võivad igavesti kodus töötada, hakati kahtluse alla seadma kontorite olemasolu vajadust.
Kontor: vigane juba enne hübriidtööd
Pandeemiaeelsed kontorid muutusid üha ebameeldivamaks. Ühes pandeemiaeelses uuringus ütles 85 protsenti inimestest, et nad ei ole oma kontorikeskkonnaga rahul. Kas koostöö parandamiseks või kulude vähendamiseks olid kontorid muutunud üheks avatud planeeringu ja suure inimtihedusega ruumiks, kus oli mõnikord inimese kohta isegi vähem kui viis ruutmeetrit, sageli olid need lärmakad, häirivad ja ebatervislikud ruumid. 40 protsenti kontoritöötajatest kannatas kehva valgustuse tõttu ja temperatuur ei tekitanud tavaliselt mitte ainult ebamugavust, vaid pärssis töövõimet.
Kodus seevastu, on inimesel võimalik reguleerida mürataset, valgustust, temperatuuri ja tagada privaatsus. Pole ime, et pooled USA ja 35 protsenti Ühendkuningriigi töötajatest ütlevad, et oleksid pärast pandeemiat vähemalt osalise tööajaga kaugtöö jätkamiseks nõus veerandi võrra oma palga alandamisega, 25 protsenti lõpetaks töö, kui nad kodus töötada ei saa.
Siiski on üks töötajate kategooria, kes mõtleb väga erinevalt. Kuut riiki hõlmav uuring näitab, et 44 protsenti tippjuhtidest soovib täiskohaga kontorisse naasta, töötajate hulgas soovib seda vaid 17 protsenti.
Kas kontor sureb välja?
1980. aastatel avastas MIT-i professor Thomas Allen läheduse jõu. Ta leidis, et suurem osa koostööst toimub 8 meetri raadiuses ja langeb 50 meetri kaugusel peaaegu nullini. Alleni kõver kehtib ka tänapäeval, kuna inimesed saadavad kõige rohkem e-kirju kolleegidele, kellele nad kõige lähemal istuvad. See lähedus muutub veelgi kriitilisemaks uute töötajate ja uute projektide puhul, sest siis on õppimiskõver kõige järsem. Samuti tugevdab lähedus kultuuri ja ühtekuuluvustunnet.
Microsofti uuringud näitavad, et kaugtöö tõttu kulutasid töötajad vähem aega koostööle kolleegidega väljaspool oma tavavõrku, samuti teistes funktsionaalsetes üksustes olevate inimestega. Koostöö uute inimestega toob aga sageli kaasa uusi teadmisi ja suuremat innovatsiooni. Steve Jobs ütles nii: “Loovus tuleneb spontaansetest kohtumistest, juhuslikest aruteludest.”
Kuidas siis hübriidkontor välja näeb?
Hübriidtöö pakub kompromissi, millega võivad nõustuda kõik. See annab töötajatele võimaluse teha kodus individuaalset tööd, kui nad tunnevad, et saavad seal paremini keskenduda, kuid soovi korra kal kontorisse naasta.
Hübriidtöö õnnestumiseks peab kontor dramaatiliselt muutuma. Identsetelt kokkusurutud laudade ridadest tuleks üle minna mitmekesisemate, paindlikumate ja individuaalselt juhitavate keskkondade poole, mis sobivad kõigile töötajatele ja tööstiilidele. Endiselt peab olema piisavalt kohti, et inimesed saaksid koosolekute vahel tõhusalt keskenduda. Kontoris võiks olla vaikseid ruume ja broneeritavaid töölaudu, mis on individuaalselt juhitava valgustuse, temperatuuri ja akustikaga.
Piirid töö ja mängu vahel hägustuvad. Täiustatud mugavused ja sotsiaalsed rajatised, nagu kohvikud, baarid ja spordisaalid, ei ole mitte ainult võtmetähtsusega töötajate kontorisse meelitamisel, vaid võivad tugevdada ka kuuluvustunnet ja kultuuri ning soodustada funktsionaalsete sidemete loomist ja juhuslikke kohtumisi.
Kõigile sobiv lähenemine töökohtadele, mis sai kontorites üle maailma normiks, ei tööta hübriidkontorite puhul. Hübriidtöö õnnestumiseks tuleb iga organisatsiooni ja selle inimeste jaoks kohandada ruumi tasakaal. See, mis töötab edukalt ühes ettevõttes, võib ebaõnnestuda teises ja sama kehtib ka erinevate osakondade, meeskondade ja üksikisikute kohta.
Hübriidruumid võiks kujundada nii, et need oleksid paindlikud ja kohanemisvõimelised. Kuna organisatsioonid kohanduvad järjepidevalt, peavad seda tegema ka nende töökohad.
Lõppkokkuvõttes võivad hübriidbürood muutuda nutikaks ja pidevalt arenevaks ökosüsteemiks. Eduka hübriidkeskkonnaga organisatsioonid suudavad värvata ja säilitada kõige erinevamaid talente, parandada töötajate tervist ja heaolu, parandada koostööd ja tulemuslikkust ning kohaneda kiiresti muutustega. Hübriidtöö ei ole lihtne valik, kuid läbimõeldult tehtud töö võib tegelikult olla kõige tõhusam viis.
