Linnad otsivad uuenduslikke transpordimeetodeid, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kasvava elanikkonnaga. Eeldatakse, et 2030. aastaks elab umbes 60 protsenti maailma inimestest linnades. Pariis on kinnitanud plaanid rajada oma kagupoolsetesse eeslinnadesse õhutrammitee.Teised pealinnad käivitavad uuenduslikke transpordiplaane, et veenda inimesi oma sõidukeid koju jätma.
Kuna linnad otsivad võimalusi oma keskkonna puhtamaks ja tervislikumaks muutmiseks, on alternatiivsed transpordiviisid muutunud väga kuumaks teemaks. Rahvastiku kasv avaldab survet ka linnadele ning nende transpordivõrkudele.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmetel kasvab linnaelanikkond 2030. aastaks kogu maailmas peaaegu 700 miljoni võrra, mis teeb kokku 5,2 miljardit. See tähendab, et umbes 60 protsenti maailma elanikkonnast elab linnades, võrreldes 57 protsendigaga 2021. aastal.
Üle neljasaja linna andmeid kasutava digitaalse kaardistamise ettevõtte TomTomi liiklusindeksi andmetel suurenesid pärast lockdowni 2021. aastal suurlinnades liiklusummikud.
Niisiis, kuidas hoiavad linnad inimesi liikumas, ilma et see suurendaks ummikuid või halvendaks õhukvaliteeti? Siin on mõned näited kogu maailmast:
Prantsusmaa
Pariisi eeslinn Creteil kavatseb ehitada Prantsusmaa pealinna esimese õhutrammitee pärast seda, kui teostatavusuuringud said veebruaris heakskiidu. Elektriliinil, mille nimi on Kaabel 1, on selle 4,5 kilomeetri pikkusel marsruudil viis jaama ja see käivitatakse 2025. aastal.
Linn otsustas lisada lennumarsruudi, kuna traditsioonilised maismaa võimalused oleksid olnud liiga keerulised ja kallid. Selle liini lisaeelis on see, et see ei suurenda õhusaastet.
Norra
Oslo eesmärk oli saada esimeseks suuremaks Euroopa linnaks, mis keelustas eraautod oma keskuses, ning teatas 2015. aastal plaanist need 2019. aastaks eemaldada. Linn alustas autode parkimiskohtade asendamist jalgrattateedega ja rajas mitmeid jalakäijatele mõeldud alasid.
Norra pealinn koostas 2017. aastal ka kliimaeelarve, mille eesmärk on vähendada 2020. aastaks 1990. aasta heitkoguseid 36 protsenti, 2022. aastaks 50 ja 2030. aastaks 95 protsenti. Linn seadis eesmärgiks muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks.
Suurbritannia
Sõiduteenust pakkuv ettevõte Uber on teinud koostööd jõebussiteenusega Thames Clippers, et viia pendelrändajad tööle paadiga, mis oleks alternatiiviks busside või metroorongide kasutamisele. Selle sammu eesmärk on ka hoida pendelrändajad eraautodest eemal, kuna London otsib jätkuvalt viise, kuidas julgustada reisijaid oma sõidukeid koju jätma, kasutades näiteks selliseid algatusi nagu ummikumaksete tõstmine. Linnal on ka oma köisraudtee The Emirates Air Line, mis käivitati enne 2012. aasta olümpiamänge
Jaapan
Tokyo käivitas hilinenud 2020. aasta olümpiamängudeks maailma suurima isejuhtivate sõidukite katse, mille käigus sõidutati sportlasi ja ametnikke ringi 80 autonoomse bussi, mahtuniversaali ja maasturiga. Sõidukid viisid olümpiakülast spetsiaalselt ettevalmistatud teedel ja marsruutidel mängude toimumispaikadedesse.
Jaapani valitsus ja autotööstus järgivad autonoomsete sõidukite kavasid, mille eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arvu, vähendada ummikuid ja heitgaase ning aidata vastu tulla vananeva elanikkonna vajadustele.
Argentiina
Maailma kõige laiem avenüü, Avenida 9 de Julio Buenos Aireses, tehti 2013. aastal ümber, et parandada linnaliiklust, vähendada heitkoguseid ja parandada ohutust. Varem oli sellel kakskümmend autorada, kuid linn otsustas kärpida selle kümnele ning luua mitu bussisõidurada. Reisijate sõnul on muudatused vähendanud nende reisiaega keskmiselt poole tunni võrra ühe bussisõidu kohta, umbes 14 minutini.
Maailma majandusfoorum teeb tihedat koostööd linnaliikluse üleminekute ülemaailmse tulevikunõukoguga, et teha kindlaks peamised valdkonnad, mis mõjutavad inimeste ja kaupade liikumist. Nõukogu toetab foorumi liikuvuse tuleviku kujundamise platvormi mitmel viisil, näiteks otsides viise ummikute lahendamiseks ning elektrifitseerimise ja energiatõhususe suurendamiseks.
