Kas oled kunagi olnud sunnitud jäätisepaberi maha viskama, sest tänavaäärse prügikasti on keegi juba ääreni täis toppinud ja teist läheduses ei paista?
Appi tuleb asjade internet (IoT), varustades tulevikulinnades prügikastid sensoritega, mis annavad teada vajadusest järjekordse prahikorjeringi järele.
Ülerahvastatuse ja sellega kaasneva reostusega võideldes tunnevad linnad üle kogu maailma üha enam huvi nutikate jäätmesensorite vastu, et prügikorjet optimeerida ja vähendada silmariivavalt üle ääre ajavate (ning sageli haisvate!) prügikastide arvu.
Juhtmevabad IoT tehnoloogial töötavad täitumissensorid võivad olla prügianumatesse integreeritud, aga nendega saab täiendada ka olemasolevaid jäätmekaste, olgu siis tegu kortermaja või poe taguse hiigelmahuti või väikese tänavaäärse nõuga.
Nutitehnoloogia ja asjade interneti levikule keskendunud analüütikaettevõtte Berg Insight andmeil oli nutisensoritega varustatud jäätmekaste 2020. aastal paigaldatud üle maailma 657 000. See statistika ei hõlma küll Hiinat, mille kohta andmed lihtsalt puuduvad.
Lähiaastatel peaks Berg Insighti ennustusel täitumissensoriga prügimahutite arv jõudsalt kasvama: iga aastaga 29,8 %, kasvades 2025. aastaks 2,4 miljonini ehk enam kui miljoni võrra suuremaks kui Eesti elanike arv.
Nõudlus sunnib prügitarkvara arendama
Kõige paremini on nutiprügikastidega varustatud Euroopa, kus asub pool kogu maailma nutikatest jäätmekastidest. Riikide vaates on kõige rohkem nutikaste kasutusel Beneluxi maades Belgias, Hollandis ja Luxembourgis, Prantsusmaal, Ühendkuningriikides, Hispaanias ja Põhjamaades.
Põhja-Ameerika riikides asus 2020. aastal 209 000 nutikat jäätmekogujat ehk ligi kolmandik nende koguarvust.
Kui Hiina taas välja arvata, siis ülejäänud maailm astub kasvutempo poolest liidritele tihedalt kandadele, kasvatades nutiprügikastide arvu ülemaailmsest keskmisest kiiremini — koguni 36,5 % aastas. 2025. aastaks ennustab Berg Insight enam kui poolt miljonit sensoriga jäätmemahutit väljaspool Euroopat ja Ameerikat.
„Kui algusaegadel keskendusid tootjad eelkõige prügimahuti täitumisest teada andmisele, siis praeguseks on selge, et prügisensorite maailmas asetub rõhk kaasneva tarkvara välja arendatusele ja võimekusele,“ ütles Levi Ostling, Berg Insighti tarkade linnade analüütik.
Näiteks on uuemad nutiprugikastid varustatud päikesepaneelidega, varguse- ja vandalismivastaste süsteemidega ja toimivad Wi-Fi- hotspot´ina.
Kõige populaarsemaks ühenduse tagamise tehnoloogiaks prügikasti ja selle peremehe vahel on endiselt mobiilsidelahendus, mida kasutas 2020. aastal ligi kaks kolmandikku nutikastidest. „LPWA (low power wide area võrk, mida mõnikord nimetatakse ka mobiilseks IoT-ks) võrgud, nagu NB-IoT and LTE-M, võtavad 2G/3G/4G võrkudelt ühenduste osas juhtrolli üle. 2023. aastaks on selliseid jäätmesensoreid maailmas enam kui miljon,“ ennustas Ostling.
Globaalne huvi on mõistagi ka prügisensorite tootjad tähelepanelikuks teinud ja konkurentsi kasvatanud. Kümme suurimat sensorite müüjat hõlmavad globaalsest turust 60 %.
Maailma suurim prügiandurite tehnoloogia tootja ja müüja Compology asub Põhja-Ameerikas. Compology toodetel põhines kogu maailma prügianduritega varustatud jäätmekäitluskohtadest eelmise aasta lõpus tervelt 16 %. Ettevõtte andmeil näitab eriti suurt huvi nutipügikastide vastu üles erasektor.
Teine suur tegija on samuti Ühendriikides asub Bigbelly, kolmandale kohale asetub üllatuslikult Soome tehnoloogiatootja Enevo.
