Linnades on puhumas uued tuuled: mitmed piirkonnad on tänu tehnoloogia arengule muutumas üha inimsõbralikumaks ja mugavamaks. Seda nii energiakulu, võrgustike, transpordiühenduse kui ka inimeste igapäevaelu hõlbustavate erinevate rakenduste kaudu.

8. oktoobril toimus TalTechis seminar, mille raames arutati koos teadlaste ja ettevõtjatega linnade tuleviku üle. TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi tuleviku linna professor Jenni Partanen räägib lähemalt sellest, millised on nutilinnad ning mida põnevat on oodata linnaplaneerimise tulevikus. 

Mida kujutab endast üks nutilinn?

Nutilinn on keeruline mõiste, millele konkreetset definitsiooni anda ei saa — nutikate linnade põhiline ühine omadus on aga võtmerolli mängiv tehnoloogia. Linnade nutikusest annab aimu linna elukvaliteet, mille parameetriteks võivad olla näiteks transport, majanduse jõudlus, aga ka sotsiaalne sidusus.

Üldisemas plaanis hõlmab see kõiki tehnilisi lahendusi: isesõitvatest autodest jälgimissüsteemide või energiasäästliku tehisintellektini. Indiviidi tasandil tähendab see nutiseadmete rakenduste kasutamist, sotsiaalmeediat, mänge ja erinevaid võrgustikke. Süsteem, mis selle kõige pealt välja koorub, on väga keeruline ja etteaimamatu, aga just seetõttu ka tohutult põnev. 

Mina eelistan nutilinnade asemel rääkida tehnoloogia vahendusel toimivatest linnadest, sest tehnoloogia ongi ühenduslüli inimeste, hoonete ja linnaruumi vahel. 

Kas Ülemiste City on nutilinn? 

Eelmises küsimuses pakutud definitsiooni järgi on Ülemiste City kahtlemata nutilinn. See on tippnäide innovaatilisest ja põnevast linnaplaneerimisest ning kindlasti on Ülemiste City ka hea viis katsetada erinevaid lahendusi, disaini ja rakendusi, millest joonistub kokku kõrgkvaliteetne linnaruum. Tulevik on särav, sest meil on juba praegu tänu Ülemiste Cityle väga palju erinevaid andmeid, mida võib uute ideede arendamisel ja elluviimisel targalt ära kasutada. 

Kas Tallinn ja Tartu võiksid samuti tulevikus olla nutilinnad?

Üks asi on muuta mõni piirkond või linnaosa nutikamaks, terve linna ümberkujundamine on märksa suurem protsess. Linnades toimub samaaegselt lugematu arv erinevaid protsesse, mille taga on tuhanded individuaalsed valikud ja tegemised. Seda kõike on väga raske jälgida, hallata, kontrollida ning ära kasutada. Väiksema piirkonna puhul on selline areng kindlasti märksa lihtsam. 

See ei tähenda muidugi, et linnad ei võiks muutuda tervikuna nutikamaks. Näiteks saame muuta tehnoloogiliste tööriistade kasutamise lihtsamaks ja populaarsemaks ning jälgida, kas ja kuidas need inimeste elusid mõjutavad. 

Tallinn ja Tartu muutuvad kindlasti tulevikus nutikamaks, lihtsalt mitte täpselt samamoodi nagu Ülemiste City. Ükski linn ei ole ju tegelikult kunagi täiesti valmis — kõik liigub ja areneb pidevalt edasi. 

Millised on mõned põnevamad ja märkimisväärsemad näited nutilinnadest maailmas? 

Maailmas on nii häid kui halbu näiteid. Halvad on mingis mõttes isegi huvitavamad, sest nii saab selgeks, kuidas ja mida kindlasti mitte teha. Üks näide on tehnoloogia kasutamine selleks, et inimesi pidevalt jälgida, kontrollida ning represseerida. Demokraatlikes ühiskondades sellisele praktikale kindlasti kohta ei ole ning peaksime iga hinna eest vältima seda, et meie reaalsusest saab äkitselt Black Mirrori episood. 

Head näited on aga need, kus tehnoloogia aitab linnadel paremini korraldada liiklust, energia kasutamist ja kiiret suhtlust ehk sidusust. Megalinnadest väärivad mainimist kindlasti London, New York, Tokyo ja Pariis, väiksematest linnadest Amsterdam ja Reykjavik. 

Eesti on küll väike riik, aga uuenduste elluviimise juures võiks see ju hoopis eelis olla. Kas Eesti ja Ülemiste City võiksid olla eeskujuks kogu maailmale? 

Eesti ongi kahtlemata juba nutikuse poolest rahvusvaheline eeskuju. Ülemiste City on ehk isegi Eesti number üks platvorm, mida kasutavad erinevad IT-ettevõtted ja tehnoloogiaarendajad uute lahenduste katsetamiseks ja mõjude hindamiseks. 

Tallinna ja Eesti tulevik on kindlasti väga helge ja seda just tänu õigele suhtumisele ja nähtavusele. Viimasele on kõvasti kaasa aidanud näiteks Tallinna linna programm Tallinnovation — kõik sellised initsiatiivid kiirendavad kindlasti linna arengut.