Kliima soojenemise üks tagajärgi on see, et paljud rannikul asuvad linnad jäävad vee alla.
Sellise saatusega seisab silmitsi 2,4 miljardit inimest (umbes 40 protsenti terve maailma elanikkonnast) ehk inimesed, kes elavad merest kuni 100 kilomeetri kaugusel.
600 miljonit neist elab rannikualadel, mis asuvad merepinnast vähem kui kümne meetri kõrgusel. See on fakt, millega 21. sajandi linnaplaneerijatel ja arhitektidel tuleb paratamatult arvestada, kirjutab ArchiExpo.
Kliimamuutusest tuleneva meretaseme tõusu tagajärjel ujutab merevesi üle mitmed maailma suurimad metropolid. Mõnel juhul kaovad terved riigid vee alla. Sajad miljonid inimesed on sunnitud oma kodudest välja kolima.
Ujuvate linnade ehitamise ja disainiga tegeleva ettevõtte Oceanix president Itai Madamombe sõnul on ujuvad linnad keskkonnasäästlik võimalus rannikuäärsetel linnadel laieneda ja kohaneda kliimast tingitud muutustega.
Ujuvad linnad jõudsid esimest korda laiema publiku teadvusesse 2019. aasta aprillis ÜRO kõrgtasemelisel ümarlaual keskkonnasäästlikest ujuvatest linnadest. Sellel sündmusel otsiti uuenduslikke lahendusi ohule, mis varitseb rannikulinnasid siis, kui veetase meres tõuseb.
Ümarlaual avalikustas Oceanix koos Taani arhitektuuribürooga BIG vees hulpivate kuunurksete platvormide kogumi kogupindalaga 75 hektarit, mis majutaks pea 10 000 inimest.
Platvormid ehitatakse valmis maapinnal ning pukseeritakse siis merele. Platvormidel olevad majad plaanitakse ehitada bambusest ja puust, energiat saavad platvormid tuule- ja veeturbiinidest ning päikesepaneelidest.
Platvormid on ehitatud nii, et nad peaksid vastu nii üleujutustele, tsunamidele kui ka orkaanidele.
Saab ka väiksemalt
Panama ettevõte Ocean Builders on välja arendanud ka odavad isemajandavad klaaskiust ühepere“mereasemed”, mida nad kutsuvad SeaPodideks. Esimesed SeaPodid on praeguseks kokkupandud ja püstitatud Panama kaldast kilomeetri kaugusele merre.
SeaPodid toodavad ise elektrit ja toitu. Need töötlevad reovett ning iga SeaPodiga tuleb kaasa ka oma korallide kasvuala, et soodstada mereelu.
Ühenduse hoidmine maaga toimub õhu- ja veedroonide abil.
Esimesed SeaPodid maksavad Ocean Buildersi kaasasutaja Grant Romundti sõnul 195 000 dollarit ning neid hakatakse kätte toimetama alates 2021. aasta kevadest.
