Jalgrataste ja elektritõukekate jagamise üheks oluliseks eesmärgiks on pakkuda mikromobiilsust ning koos sellega vähendada linnades autoliiklust. Kumb aga on efektiivsem, kas rendirataste süsteem või praegu kiirelt leviv elektritõukekate lahendus? MIT-i (Massahussetts Institute of Tehnology, USA) teadlased uurisid selle Singapuri näitel välja ja andsid oma soovitused linnatranspordi paremaks korraldamiseks just nende transpordivahendite abil.

MIT-i teadlased ja Singapuri uurimisettevõtte Singapur-MIT Alliance for Research and Technology (SMART) uurimisrühm püüdsid analüüsida mikromobiilsuse lahenduste kasutamist ja omapära, et uuringutulemuste põhjal oleks võimalik linnadel kasutusele võtta parimad lahendused, mis transpordikoormust tänavatel vähendaksid. Võrreldi samas linnas samal ajal saadaval olnud jalgratta- ja tõukerataste jagamise teenuseid ning nende kasutamist.

Uuring põhineb tegelikel kasutuse andmetel, mis sisaldavad Singapuri kahes erinevas piirkonnas jalgratta või elektritõukekaga sõidu alustamist ning sihtkohta saabumist. Registreeriti nii iga sõidu alg- ja lõpp-punkt kui teekond GPS-i koordinaatidega ning kellaajad.

Teadlased koostöös linnaruumi uurijatega koostasid jalgrataste ja tõukerataste jagamisteenuse teekondadest kaardil jooned ning analüüsisid erinevate vahenditega liikumise mustreid. Tulemused näitasid elektritõukekate kasutamisel rohkem sõite päevas (ja lühemalt), mis viitab sellele, et elektritõukekate jagamisteenus toimib transpordi hajutamisel paremini, kui jalgrattarent.

Täpsemalt tuli välja, et jalgrataste jagamisteenust kasutati päevas vähem kordi, kui tõukerataste jagamist. Vahe oli enam kui kolmekordne. Teadlased usuvad, et sõitude arvu päevas saaks veelgi suurendada, kui teenus oleks taskukohasem. Jalgratastega aga läbiti pikemaid vahemaid.

Lisaks selgus aga elektritõukekate renditeenuse üks olulisi puudusi teenusepakkuja jaoks.

Nimelt jäeti elektritõukekad tihti nende ettemääratud parkimiskohtadest või laadimisjaamadest eemale, mis tõi kaasa kuluka ja töömahuka logistika, kuna töötajad peavad e-tõukse laadimisjaamade vahel pidevalt koguma ja transportima. Singapuris pole nii, nagu me oleme Euroopas harjunud, et e-rattad võib jätta ükskõik kuhu, peaasi, et on lubatud piirkonnas – seal tuleb peale kasutamist liikur kindlasse kohta laadima jätta. Nii on kulud süsteemi opereerimisele ja ülalpidamisele väiksemad, kui selle asemel elektritõukse igal õhtul mööda linna kokku korjata.

Statistika näitas aga positiivselt poolelt seda, et üle 28 protsendi reisidest väljusid mitte laadimisjaamadest, vaid kuskilt mujalt. Seega kasutasid reisijad efektiivselt ära “valesse” kohta jäetud sõidukeid ning võisid need hiljem ise laadimisjaama tagasi tuua, vähendades oluliselt teenusepakkuja kulusid.

Uuring tõi välja ka mikromobiilsuse trendid sõltuvalt muudest oludest. Näiteks mõjutasid sõite kellaaeg, vahemaad, sõidu kestvus ja muidugi ka ilmaolud.

Teadlased soovitavad: tagastamistingimused rangemaks!

Elektritõukerataste jagamisteenuse mugavuse ning kasutamise suurendamiseks soovitasid teadlased oma uuringu kokkuvõttes optimeerida laadimisjaamade suurust ja asukohti, reguleerida rangemalt tõukside tagastamist laadimisjaamadesse, luua tõukeratastele autonoomse tagasipöördumise lahendus (näiteks on juba katsetatud nn abiratastega elektritõukse, mis ise lähimasse laadimisjaama tagasi sõidavad) või tõsta tõukerataste kasulikku eluiga.

Üks probleem rendiliikuritel on ka aku liiga kiire kustumine. Selle eluea pikendamiseks soovitavad uuringu läbiviijad kasutada päikesepaneele nii e-tõukekate endi küljes kui laadimisjaamades. Laadimine võiks siis toimuda nii sõidu kui parkimise ajal. Laadimisjaamasid saab aga koos päikesepaneelidega paigutada lisaks sellistesse kohtadesse, kus elektriliitumine pole võimalik.

Samuti aitab päikeseenergia vähendada mikromobiilsuse süsinikujalajälge.

Siin on olulised järeldused, mis uuringu põhjal kokkuvõttes välja tulid:

• Elektritõukerataste jagamine suurendas liikumise sagedust ja vähendas samas autode arvu liikluses.
• Elektritõukerataste jagamisteenusel olid suured hoolduskulud (logistika ja laadimine).
• Elektritõukerataste jagamisteenusel on potentsiaali kasutatavust veelgi parandada mõnede uute tehnoloogiliste lahendustega (ja regulatsiooniga).
• Vihmane ilm ja ekstreemsed temperatuurid pärsivad kasutust, kuid mitte väga suurelt.

Kuigi ärimudel ja kasutajate käitumine mõjutavad mikromobiilsuse lahenduste kasutamist kõige enam, mängib olulist rolli ka linna enda transpordipoliitika. Kui soovitakse eelistada autotranspordile lahendusi, millega inimesed saavad kõige tihedamini asustatud linna piirkondades kiirelt ja ummikuvabalt lühemaid vahemaid läbida, siis peaks elektritõukekate ja jalgrataste jagamisteenused olema igati sobiv valik.

Kogu uuringut saab lähemalt uurida siit.