Detsembri lõpus esitlesid kunstiakadeemia tudengid oma stuudios valminud nägemust Ülemiste City tulevikust, mis tooks praeguse töökeskkonna sisse palju rohkem elukohti.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengid Andrea Ainjärv, Oskar Brohager Öhrling, Vincent Le Bihan ja Sten Vendik pakkusid oma tööga “Ülemiste: ärilinnakust tuleviku linnaks” nägemust, kuidas Ülemiste muutuks elukeskkonnaks.
Tudengite üks juhendaja emeriitprofessor Veljo Kaasik meenutas, et tema lapsepõlves oli Ülemiste ainult lennuväli ja suletud ala, kus oli Dvigatel. Tänaseks on Ülemistest saanud aga “üheksast-viieni” ehk töötundidel toimiv piirkond.
Alal on tudengite arvates palju potentsiaali. Ülemiste ei ole üldsegi enam Tallinna perifeerias, vaid väga oluline osa linnastuvast Tallinnast ja teenuspõhisest majandusest. Ülemistel on linna kõrgeim keskmine palk ja palju ruumi arendusteks.
Tudengite kontseptsiooni “Island of Ülemiste – Future city” põhiline idee oligi luua uus alamkeskus, mis tähendaks nii büroohooneid, elumaju kui ka keskväljaku taolist linnaruumi.
“Selle eesmärk on muuta mono-kogukond multi-kogukonnaks, tuua sotsiaalseid gruppe ja eri alade inimesi rohkem kontakti,” rääkis Oskar Öhrling.
Uue nägemuse kohaselt on oluline olemasoleva ruumi ja tänavatevõrgustiku ära kasutamine, samuti brownfieldi ehk vanade Dvigateli alade hoonete ärakasutamist kasvõi parkimismajadena. “Vanad tööstushooned on väga olulised ja hoiavad kohavaimu,” rõhutas Sten Vendik.
“Island of Ülemiste – Future city” põhirõhk on Ülemiste elukohaks muutmisel, selle järgi Ülemiste Citysse juurde ligi 72 000 ruutmeetrit elupinda, 41 000 ruutmeetrit kontoripinda ja 15 000 ruutmeetrit kaubanduspinda.
Kui arvestada juurde juba praegu Ülemiste Cityl arendamises olevat ligi 14 000 m2 elupinda ja 46 000 m2 kontoripinda, tekiks linnakusse juurde kokku vastavalt 86 000 m2 elupinda ja 86 000 m2 kontoripinda.
Autorite analüüsi järgi on Tallinnas elupinda keskmiselt 24 ruutmeetrit inimese kohta, Helsingis võrdluseks 32. Selle põhjal soovitavad tudengid Ülemistesse planeeritavale elupinnale 2600-3500 uut elanikku.
Keskmise töökoha näitaja 13 m2 inimese kohta võiks Ülemistele juurde tulla 16 000 töötajat.
“Island of Ülemiste – Future city” planeeringu järgi oleks Ülemiste tõeliselt tiheda asustusega elav linnak, mis arvestaks väga erinevate elupindadega alates co-living trendidest kuni rohkem eraldatud ja privaatsemate elupindadeni.
Tegu oleks ühe tihedaima asustusega piirkonnaga Tallinnas. Uue planeeringuga Ülemistel oleks ligi 16 700 inimest ruutkilomeetri kohta.
Tallinna tihedaimates asumites nagu Raua on praegu 20 000 in/km2, Mustakivis 17 200 in/km2, samas Kalamajas on 5400 in/km2 ja kogu Tallinna peale keskmiselt on 2800 in/km2.
