Tuleviku linnad ei pruugi mattuda sudusse – kui me suudame energiat toota puhtalt. Üks tehnoloogia selleks on kütuseelemendid ja nende arendamises esirinnas olev Eesti firma Elcogen sai selleks täna suure jõusüsti.
Elcogen avas tegelikult juba viis aastat tagasi Ülemistel kütuselementide testtootmise, kuid täna Euroopa investeerimispanga (EIB) allakirjutatud laenulepinguga saab firma käivitada masstootmise.
Kütuseelementidele pannakse suured lootused. Need kasutavad kütusena vesinikku ja toodavad elektrienergiat, aga lisaks ka soojust. Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu ütles, et kütuseelemendid võivad vähendada 60% võrra CO2 õhkupaiskamist, pea täielikult eemaldada nii mürgiste NOx gaaside kui ka tahkete osakeste õhkupaiskamise.
Elcogeni eripäraks on maailmas väga konkurentsivõimeliste tahkoksiid-kütuseelementide tootmist, mille juures on suur saavutus kõigest 650-kraadine töötemperatuur. See ei pruugi tunduda väga madal, aga võrreldes teiste ligi 1000-kraadiste kütuselementidega on see suur erinevus.
Kuhu salvestada päikese- ja tuuleenergia? Vesinikku
Tahkoksiid-kütuselementide peamine rakenduskoht võiks olla energiaallikas nii tööstuses kui ka näiteks eramajade energiaga varustamises, tänu soojusele saab neid kasutata ka koostootmisjaamades. “Kõige huvitavam rakendus saab olema energia salvestamine. Me teame juba, et päikese- ja tuuleenergia osakaal kasvab väga kiiresti, aga probleem on sellest saadava energia salvestamine. Kõige efektiivsem olekski päikese ja tuulega toota vesinikku, millest saab kütuseelemendiga siis energiat,” rääkis Õunpuu.
EIB sõlmis täna Elcogeniga 12 miljoni eurose laenulepingu, millega firma saab rajada kütuseelementide tootmise näidistehase, kasvatada tootmismahte ja luua kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Elcogen projekteerib suuremate investeeringute järel jõuda 2024. aastaks 100 miljoni eurose aastakäibeni.
Kuigi firma alustas tööd juba 2001, on tegeletud paljuski teadus- ja arendustööga. Kütuseelementide laiem kasutuselevõtt eeldab tööstusharu arenemist. Kui kütuseelementi võrrelda arvuti protsessoriga, siis selle tööle panemiseks on vaja protsessori ümber olevaid teisi komponente. Nende ülejäänud komponentide loomisega tegelevad süsteemiintegraatorid, kes teadusasutuste kõrval praegu Elcogeni peamised kliendid. Kokku on Elcogenil ligi 60 klienti nii Euroopast, Ameerikast kui Jaapanist.
EIP asepresident Alexander Stubb ütles, et Elcogenil on õnnestunud luua üks tõhusaim kütuseelemenditehnoloogia, mis on täna olemas. Firma saab laenu InnovFin toetusvahendist, millega rahastatakse esmakordselt Baltikumi ettevõtet.
“Soomlasena ma olen väga rõõmus, et see projekt on fookusega Eestil ja pisut ka Soomel (Elcogen tegutseb ka Soomes – toim), sest me oleme kaks väikest riiki, kes suudavad palju ära teha,” rääkis Stubb. “Kui tihti räägitakse Euroopa asjadest, siis seoses regulatsioonide, seadusandluse ja piirangutega… need on justkui negatiivsed asjad. Aga teadus ja selle rahastamine on vastupidi näide selle kohta, et me suudame Euroopas teha koos positiivseid asju,” rääkis Stubb. “Tuleb arvestada, kui Euroopa Liit toodab 9-11% maailma CO2-st, siis seda kärpides me ei suuda oluliselt maailma CO2 emissioone muuta. Küll aga saame tehnoloogiad, mida ülejäänud maailm kasutaks. Neid asju püüame Euroopa Komisjonis ja EIBs märgata,” lisas Stubb.
