Kahe päeva eest möödus Armstrongi kuulsaimast sammust 60 aastat ning paljude inimeste jaoks kerkib taaskord päevakorda küsimus: mis järgmiseks?
Kuuskümmend aastat tagasi maandus Kuul esimene inimtehislik objekt: Nõukogude Liidu kosmoselaev Luna 2. Kümme aastat hiljem astus Neil A. Armstrong esimese inimesena Maa kaaslase pinnale. Kokku on Kuu pinnal kõndinud tegelikult 12 inimest, kuid kõik need korrad jäävad siiski suhteliselt lühikesse ajavahemikku peale legendaarset Apollo 11 maandumist.
Kas Kuule on üldse mõtet minna?
Viiskümmend aastat tagasi suudeti Kuul käia kosmoselaevaga, mille arvuti võimekus jääb kõvasti alla tänapäevase nutitelefoni. Tundub justkui loogiline, et tänase tehnoloogia võiks Kuul käimine olla kordades lihtsam ning sellele rõhuvad ka mitmed vandenõuteoreetikud, kes maandumises kahtlevad.
Samas tuleb endalt küsida, mis oli tollal Kuule mineku põhjuseks ning miks me sinna täna uuesti minema peaksime. Külma sõja ajal oli Kuule maandumine poliitiline küsimus. USA ja Nõukogude Liit võistlesid lisaks relvastumisele ka teistel rinnetel, milleks üks suurimaid oligi kosmoseralli (space race).
Tänasel päeval ei ole Kuule minekul suurt mõtet, kuna geopoliitiliselt pole sealt vähemalt pealtnäha riikidel midagi võita ning kuigi Kuule minek oleks tehnoloogiliselt tehtav, vajaks see endiselt aega ja ressurssi, mida saaks alati kasutada ära mõnes teises projektis. “Järgmised 20 või 30 aastat on Kuu lihtsalt geopoliitiline staatuse sümbol,” ütles Suurbritannia analüütik Nicholas Wright väljaandele Axios.
Järgmine sihtpunkt: Marss
Kuigi Kuule minek oleks lihtne eesmärk, vajaks NASA praegustel andmetel selle elluviimiseks vähemalt viis aastat. Kui peaks aga juhtuma, et projekti ei suudeta viie aasta jooksul ellu viia või midagi hakkab venima, on oht, et toetus kaob ning NASA jääb oma ettevõtmises – mis vajab miljardeid – üksi.
Palju ambitsioonikam, aga samas ka mõistlikum eesmärk, on hoopis Marss. NASA plaanib esimesed inimesed Marsile saata 2030. algusaastatel. Elon Muski SpaceX on maininud isegi esimese mehitatud kosmoselaeva orbiidile saatmisest aastaks 2024, kuid ekspertid on selle plaani suhtes skeptilised.
Lennundusinseneri Robert Zubrini sõnul on USA hetkel paremini valmis inimesi Marsile panema kui see oli 1961. aastal inimesi Kuule saatma. Tema sõnul on mõistlik eeldada, et Marsile jõuame millalgi järgmise kümnendi jooksul.
Mida toob veelgi kaugem tulevik?
2005. aastal saatis Euroopa Liit sondi Titanile, Saturni suurimale kuule. NASA plaanib 2026. aastal samasse sihtkohta drooni saata ning Zubrini hinnangul on inimkond praegu vähemalt poole sajandi kaugusel hetkest, mil inimeste Titanile saatmine võiks reaalsuseks muutuda.
Samas on Titan hea sihtmärk, kuna seal leidub helium-3 ja teisi materiale, mida elu a tehnoloogilise tsivilisatsiooni toetamiseks vaja on. “Helium-3 on ideaalne kütus tuumareaktoritele ja tuumarakettidele, andes laienevale tsivilisatsioonile pea piiramatut energiat ja võimaldades kosmoselaevu, millega oleks võimalik juba sihtida järgmise eesmärgi suunas – tähtede poole.
