Et lammutamisele minevatest vanadest majadest viiakse ära uhked tahveluksed, puidust aknaraamid, võetakse üles paksud põrandalauad ja monteeritakse välja vanad trepid ning ahjud, on isegi Eestis kombeks juba aastakümneid. Aina suuremaks valuutaks on saamas ka näiteks vanad paekivimüüride lammautusel tekkivad kivid.
Kui raha, mida investeerida on palju, nii nag see Eestis seni olnud, kiputakse tihtipeale olemasolevaid hooneid küllaltki kergekäeliselt uutega asendama. See pole kaugeltki jätkusuutlik ega keskkonnasõbralik praktika, kõlab aina rokem nii arhitektide kui teiste valdkonnaga seotud inimeste suust.
Teatud juhtudel võib lammutamine muidugi olla ka täiesti omal kohal, näiteks väikelinnades, kus kvartalite kaupa on tühjaks jäänud vanu tüüpprojekti järgi valminud korrusmaju.
Ka lammutusjäägid taaskasutusse
Euroopa liidu eesmärkide hulgas on lammutatud hoonetest pärinevat jäätmete uuesti ringlusesse võtmine ja sihiks on praeguseks 70 protsendi lammutusjäätmete taaskasutamine.
Selleks tuleb jäätmed kohe platsil sorteerida. Omaette väljakutseks on taaskasutusse võtmiseks töötlemisjaamade loomine. Kuna see on alles küllaltki lapsekingades, nõuab tehnilise sisseseade soetamine küllaltki suuri investeeringuid.
Varasemalt ehitusmaterjalidele keskendunud teadurina töötanud ja nüüd Merko kvaliteediosakonna juhi ametit pidav Eneli Liismaa on olukorda analüüsinud ja leiab, et ametlikud näitajad, mis Eestis olukorda justkui heast küljest näitavad, nii roosilised siiski pole. Tema hinnangul taaskasutatati meil viie aasta eest lammutatud hoonete ülejääkidest reaalselt alla poole.
Ehitusmaterjal on loodusressurss
Hoonete ehitamisel kasutatakse laias laastus kuut materjalitüüpi: betooni ja kive, metalli, klaasi, bituumenit, puitu ja kipslplaati. Kõik need materjalid on pärit loodusest ja saadud kaevandamise tulemusena. Alates 1960. aastatest on nende ehitusmaterjalide tootmiseks vajalike materjalide tootmine aga püstloodis kasvanud.
Selle tulemusel on saanud ootamatult väga oluline tooraine liivast, mille pärast tapetakse inimesi ja mis on tööstustele muutumas üha raskesti kättesaadavamaks, nagu kirjutab BBC. Iga aasta kasutatakse maailmas 50 miljardit tonni liiva ja igasugune liiv tööstuslikuks otstarbeks ka ei sobi.
Lammutusjäätmed kasutusse
Seega saab lammutatavatest hoonetest pärinevaid jäätmeid vaadata kui omaette ressurssi. Lammutamisjärgus tekib hoonetest palju ehitusjäätmeid ja eelpool nimetatud kategooriatesse kuuluvad materjalid moodustavad 70-95 protsenti ehitusjäätmetest.
Eneli Liismaa arvutuste kohaselt tekib ühe hruštšovka lammutamisel 2300 kuupmeetrit betooni, 300 kuupmeetrit puitu, 20-30 kuupmeetrit metalli ja klaasi ja muid jäätmeid 100 kuupmeetrit.
Taaskasutamiseks on ehitusjäätmetel rohkelt võimalusi. Betooni ja kivijäätmeid saab purustada näiteks killustikuks ja seda asutada tee-ehituses või täitematerjaline. Metalle saab ümber sulatada, puidust valmistada puitlaastplaate, paberimassi. Ka plasti, PVCd ja klaasi saab kokku sulatada ja uuesti kasutusele võtta.
Ja lisaks sellele on taaskasutus ka palju energiasäästlikum kui maa seest uue materjali kaevandamisel. Alumiiniumi taaskasutamisel on energiasääst lausa 95 protsenti!
