Lubadused on head – soodsad jätkusuutlikud korterid, mitukümmend töökohta noortele ning kõiksugused tehnoloogilised mugavused. Kas Lõuna-Aafrika Vabariiki kerkiv megalinn suudab aga valmides kõiki neid ootusi ka täita?
LAVi Gautengi provintsi valitsus võttis ette projekti Mooikloof Mega City, mille eesmärk on rajada riiki 2030. aastaks jätkusuutlik tehnoloogialinn. Algatus on loodud, pidades silmas ÜRO säästva arengu eesmärke, kirjutab Business Tech.
Riigi president Cyril Ramaphosa kuulutas projekti välja kolm aastat tagasi, et arendada Gautengi piirkonnas tehisintellekti kasutust ja hoonete energiatõhusust, koguda heitvett, luua piirkonda rohkem rohealasid, parandada kohalike inimeste elutingimusi ning saada jagu ka piirkonda ammu painavast energiakriisist.
Hetkel elab piirkonnas ligi 1600 inimest, kes seisavad üha sagedamini silmitsi keskkonnaprobleemidega, nagu prügi kogunemine tänavatele, õhusaaste ning kehv juurdepääs joogiveele.
Uude linna plaanitakse rajada mitu kooli, kaupluseid ja kontorihooned, kusjuures kõik ehitised luuakse jätkusuutlikult. Hooned valmistatakse kohalikest materjalidest ja need hakkavad tarbima peamiselt päikeseenergiat.
Uudne on ka see, et hooned varustatakse Wi-Fi kaudu pideva internetiühendusega, et teha lihtsamaks elanike juurdepääs igapäevastele teenustele, sealhulgas veebipoodide külastamisele, liikluse kaugjuhtimisele jne.
Lõuna-Aafrika valitsuse hinnangul toovad investeeringud kohalikele noortele Mooikloofis ja seda ümbritsevates linnades ligi 41 000 töökohta.
Projekti eeldatav kogumaksumus on üle 4,5 miljardi euro (84 miljardi Lõuna-Aafrika randi), ja arvutuste järgi saab projektiga luua linna ligi 50 000 energiasäästlikku korterit. Mooikloof Mega City projekti peetakse riigis seni kõige suurema maksumusega elamuarendusprojektiks.
Megalinna loomist rahastab luksuslike kinnisvaraprojektidega tegelev ettevõtte Balwin Properties. Projekti põhifookuses on luua soodsa hinnaga eluasemeid piirkonda, mis on varasemalt tuntud oma märkimisväärselt kõrgete hindade poolest. Siiski on plaanid nüüdseks mõnevõrra nihkunud: kui algselt prognoositi, et tulevaste korterite hinnad jäävad vahemikku 499 000 (27 300 eurot) kuni 799 000 randi (pea 44 000 eurot), siis teatas valitsus, et kulude kogusumma on juba tõusnud.
Eesotsas pakutakse korterelamuid kohalikele elanikele, kes saavad valitsuselt ligi 4% ostutoetust. Esimesed korterid valmivad juba sel aastal.
