Nii nagu mujal, on ka arhitektuuris ja kinnisvaraarenduses muutunud oluliseks säästlikkus ning asjade efektiivselt ajamine. Selleks, et oleks objektiivselt võimalik mõõta, kas mõni rajatis ka päriselt nii tõhus on, kui lubatakse, tulevad appi LEED-sertifikaadid.
Kõik tahavad, et nende hoone oleks hea
“Projekte planeerima asudes soovivad kõik kinnisvaraarendajad, et tegemist oleks väga hea hoonega,” sõnas Liis Astover, ettevõtte Ermeesia projektijuht. Lisaks erinevatele tehnohalduse ja energiamajandusega seotud lahendustele pakub Ermeesia Eestis hoonetele ka LEED-sertifitseerimise ja nõustamise teenust.
“LEED-sertifikaat aitabki seada “väga heale” kindlad raamid ning annab võimaluse hooneid omavahel võrrelda, hoolimata kohalikust ehituskvaliteedist,” ütles Astover.
Astoveri sõnul ongi Leadership in Energy and Environmental Design ehk LEED sertifikaat, millega tunnustatakse neid hooneid, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid.
Sertifikaadi saamiseks on loodud kindlad skaalad
Sertifikaadi saamiseks saab hoone koguda punkte viies erinevas valdkonnas: jätkusuutlik ehituspaik, vee kasutamise tõhusus, energiasäästlikkus, materjalid ja ressursid ning sisekeskkona kvaliteet.
Samuti võib punkte saada uuendusliku disaini või materjali eest. Igal juhul annab LEED-sertifikaat inimesele kinnituse, et hoone ehituses ja projektis on lähtutud rohelise hoone põhimõtetest ja sellega seotud nõuded on ka täidetud.
LEED-sertifikaadid jagunevad punktide järgi neljaks erinevaks tasemeks. Esimene tase, mille saavutamiseks on vaja koguda vähemalt 40 puntki, on lihtsalt “sertifitseeritud”. Sealt edasi tulevad juba hõbe (50-59), kuld (60-79) ja plaatina (80+) tasemed.
“Kuigi püüelda võiks alati kõrgeima plaatina taseme poole, näitab praegune kogemus, et arendajad võtavad eesmärgiks pigem kuld taseme,” sõnas Astover.
Sertifikaat annab kindlustunde
LEED-sertifikaate taotlevad just need kinnisvaraarendajad, kelle jaoks on arendustegevuse juures lisaks ärilisele poolele oluline ka keskkond. Samuti on LEED-sertifikaat kinnitus ükskõik kellele, hoone arendajast lõppkasutajani välja, et hoonele on seatud kõrged nõuded nii keskkonnasäästlikuse kui ka töökeskkonna osas.
Sertifikaadi taotlemine algab juba projekteerimise juurest
Kogu LEED-sertifikaadi saamise protsess algab juba projekteerimisfaasist ja kestab ehitustegevuse lõpuni. Kõik sertifikaatide taotlused vaatab üle Green Business Certification Inc, mille eksperdid hindavad nii disainifaasi dokumentatsiooni kui ka teostusfaasi tegevusi.
Projektile tehakse ka energiasimulatsioon, mis võtab arvesse hoone eripärasid ja kohalikku kliimat.
See kõik ei tähenda, et LEED-sertifikaati ei ole võimalik saada hoonetel, mis on ehitatud aastakümneid või isegi -sadu tagasi. Näiteks 2012. aastal saavutas peale renovatsioone LEED plaatina taseme Seattle’is asuv King Street Station, kuigi raudteejaam on rajatud 1906. aastal. Vanemate hoonete sertifitseerimine leiab aset ka Ülemiste Citys. “Järjest jätkub varasemal perioodil ehitatud hoonete sertifitseerimine,” lisas Velve.
Eestis omavad lisaks Viru Keskusele ja Öpiku majadele LEED-sertifikaati veel ka näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskus, ärihoone Explorer, ärihoone Navigator, Ragnar Nurkse kolmiktorn, Schmidti maja, Liwentaali maja ja T1 Mall of Tallinn. Kõiki sertifitseeritud hooneid saad vaadata siit.
