Tuleviku linn

Milline peaks olema tänapäevane tark kontorihoone ja kuidas seda andmeid kasutades luuakse?

Tänapäeval levib üha enam kodukontorist töötamine ja kaugtöö. Või vähemalt nii võib tunduda, kui lugeda näiteks digirändurite või paindlike tööaegadega tööpakkumiste kohta. Tegelikkuses pole tavaline kontoritöö kuhugi kadunud, võibolla hoopis vastupidi.

Kuigi tänapäeva tulemuspõhine juhtimine keskendub üha enam sellele, mis tööga tehtud saab ja üha vähem sellele, kaua tööl ollakse, rõhutas Espaki tegevjuht Kadi Metsmaa kontoriruumide ja töökeskkonna olulisust.

“Tööruumides veedavad paljud kontoriinimesed siiski kolmandiku oma ööpäevast, mis on väga pikk aeg,” sõnas ta. Seepärast on oluline, et tööandja mõtleb põhjalikult läbi, kas töötajatele on loodud võimalikult hea keskkond, kus tööd teha.

Metsmaa sõnul on kontori halduskuludest olulisem see, millist mõju kontor inimeste heaolule ja produktiivsusele avaldab.

Hea kontoriruumi aluseks on ventilatsioon ja loomulik valgus

Üheks oluliseks kohaks kontori- ja tööruumide puhul on kindlasti õhuvool. “Ventilatsioon on just selline asi, mille puhul tajutakse eelkõige seda, kui see ei toimi,” sõnas Metsmaa. “Kui kõik on hästi, siis peaks jääma ventilatsioon täiesti märkamatuks.”

Ventilatsioon avaldab otsest mõju inimeste enesetundele ja seeläbi ka produktiivsusele.

“Aju ei ole võimalik petta temperatuuri või millegi muuga – ajutegevus on selges seoses õhus oleva süsihappegaasi hulgaga,” selgitas Metsmaa. Pärastlõunane unisus paljudes büroodes on Metsmaa sõnul tingitud justnimelt hapnikupuudusest, mitte näiteks valest toitumisest.

Kuna linnamüra ja tuuletõmbuse tõttu pole tänapäeva hoonetes avatud akendega soovitud õhuvoolu saavutamine kuigi võimalik, on vajalik tark ventilatsiooniinsener. Lisaks ventilatsioonile on iga töökeskkonna oluliseks osaks valgus.

“Loomulik valgus on hea töökeskkonna vältimatu osa, see peab kindlast olema,” ütles Metsmaa. Tema sõnul tuleks päikesest tingitud otsest kiirgust targemalt ära kasutada.

“Selleks on võimalik kasutada välist päikesevarjestust, erinevaid aknakattelahendusi või siis uuema aja lahendusi: läbipaistvaid klaase, mis mõnevõrra varjestavad ja toimivad samaaegselt kui päiksesepaneelid – või siis “tarku klaase”, mis on nupulevajutusega või päikesevalgusanduriga tumenevad,” selgitas Metsmaa.

Valgusest rääkides rõhutas Metsmaa simulatsioonide olulisust, et “teha investeeringuid just õigesse kohta ja pärast tulemusega rahul olla.

“Tegelikult algabki ühe tänapäeva töökeskkonna planeerimine andmete kogumisest ja simulatsioonidest. Selle ala üks tipptegijaid on mitmeid auhindu võitnud rahvusvaheline disainifirma Zaha Hadid Limited.

Tänapäeva kontorihoonete disainimine algab väga põhjalikust andmeanalüüsist

Ludovico Lombardi sõnul võimaldavad uued tööriistad ja tehnoloogiad paremini ruume ja nende disainimist mõista. Lombardi on üks Zaha Hadidi tippdisainereid, kes on oma tööde eest võitnud mitmeid auhindu.

“Võimalused kaardistada liikumist ja käitumist, ruumide hõivamist ja üleüldist hoone kasutust on kõik osa meie uurimistööst,” sõnas ta.Selliseid lahendusi kasutatakse muidugi ka kontoriruumide disainimisel.

Zaha Hadidi disainitud Antwerpi sadam.Foto: Scanpix/Reuters/Eric Vidal.

“Võimekus käitumismustreid andmeananlüüsi põhjal ette näha ja ennustada võimaldab meil luua ruume ja disaine, mida saab tulevikus vastavalt vajadustele kohandada,” ütles Lombardi.

Näiteks kogu kontorihoone loomisel lähtutakse eelkõige hoone asukohast ja sellest, kuidas loomulik valgus majale peale paistab. Valgusest sõltub ka siseruumide paigutus. Teine kontoriruumide paigutust ja disaini mõjutav faktor on juba see, kuidas inimesed seal omavahel suhtlema hakkavad.

Eesti ettevõtjad tahavad endale üha enam “rätsepatööna” valminud kontoriruume

Seda, et töökeskkonnale on üha rohkem tähelepanu pöörama hakatud, kinnitas ka Kadi Metsmaa. “Selgelt on näha, et ka Eestis on järjest enam teadlikke kliente, kes ei taha enam lihtsalt värilist ja fotodel ägedana tunduvat kontorit,” sõnas Metsmaa.

Nagu Ludovico Lombardi jutust kõlama jäi, soovivad Metsmaa sõnul ka Eesti ettevõtjad üha enam endale “rätsepatööna”  valmivat kontorit.

Selle jaoks töötatakse üha enam põhjalikult ettevõtte analüüsiga ja vaadeldakse sarnaselt Lombardi kirjeldatud protsessile nii töömustreid, harjumusi kui ka tulevikuvisiooni.

Kontoriruume nullist disainides on võimalik kõiki eelnimetatud lahendusi ja tähelepanekuid arvesse võtta, kuid paljud ettevõtted on tänasel päeval endale ruumid juba muretsenud ning uute hoonete rajamine ei ole sugugi lihtne asi ning ainsaks lahenduseks võib jääda vana hoone ümberkujundamine.

Metsmaa sõnul sõltub sellisel juhul kõik juba rahakotist. “Vanema hoone tänapäevaseks ümberehituseks kuluvad summad on paratamatult suuremad, sest sageli on vajalikud küllalt suured muudatused,” sõnas ta.

Siiski ei tähenda vanem hoone, et ettevõtte peaks leppima “traditsiooniliste” ruumidega. Metsmaa sõnul on ajaloolises hoones teatav omapära ja iseloom ning sellest tingitud piirid võivad teinekord inseneride ja arhitektide loomingule uue suuna anda ning lõpptulemus on selle võrra huvitavam.

Moodne disain ka Ülemistesse

Ülemiste City järgnevate arengutena on plaanis välja ehitada Valukoja kvartal, kus Zaha Hadidi büroo kasutas hoonete planeerimisel loomuliku valguse analüüse, analüüse maja sees inimeste liikumise ja koostöö soodustamise osas kuid ka privaatsuse tagamise osas.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.