Viin valiti teist aastat järjest väljaande The Economist indeksi järgi maailma kõige elamiskõlblikumaks linnaks.
The Economist Intelligence Unit (EIU) viib igal aastal läbi erinevaid uuringuid, sealhulgas ka linnade elatustasemete ja ohutuse analüüsid. Kui kõige ohutumaks linnaks valiti tänavu kolmandat aastat järjest Tokyo, siis kõige elamiskõlblikku linna kohale kandideerisid omavahel lisaks Viinile veel Melbourne ja Sydney, mis vastavalt teise ja kolmanda koha pälvisid.
EIU analüüsis kokku 140 erinevat linna, et selgitada välja, millised paigad maailmas pakuvad elamiseks kõige paremaid ja kõige halvemaid tingimusi. Linnadele jagati reiting, mis põhines üle 30 erineval kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel faktoril viies kategoorias: stabiilsus, tervishoid, kultuur ja keskkond, haridus ning infrastruktuur. Igale kategooriale saab omakorda jagada reitingu “rahuldavast” kuni “talumatuni”.
Kvalitatiivsete näitajate hindamine põhineb ekspertide ja analüütikute hinnangul.
Lisaks Melbourne’ile ja Sydney’le leiab esikümnest veel ühe Austraalia linna – Adelaide – kuid vaid veel ühe Euroopa linna, milleks on Kopenhaagen (9. koht). Ülejäänud linnad jagunevad esikümnes Jaapani ja Kanada vahel.
2019. aasta kümme kõige elamiskõlblikku linna maailmas.
- Viin
- Melbourne
- Sydney
- Osaka
- Calgary
- Vancouver
- Toronto
- Tokyo
- Kopenhaagen
- Adelaide
Raportis toodi välja ka neli linna, mis 56 viimase viie aasta jooksul arenenud linnade seast eriti välja paistavad. Nendeks linnadeks on Abidjan (Elevandiluurannik), Hanoi (Vietnam), Kiiev (Ukraina) ja Belgrad (Serbia).
Kümme kõige madalama elamiskõlblikkuse tasemega linna on EIU 2019. aasta indeksi järgi järgmised.
- Caracas
- Algiers
- Douala
- Harare
- Port Moresby
- Karachi
- Tripoli
- Dhaka
- Lagos
- Damaskus
Üldiselt domineerivad indeksis keskmise suurusega linnad, mis asuvad jõukamates riikides. EIU toob välja, et sellistes linnades on hea rahastusega tervishoiusüsteemid, kohustuslik ja kõrge tasemega haridus ning hästi toimivad sõidu- ja raudteed. Arenevates regioonides asuvate linnade arengut ohustab EIU teatel aga kliimasoojenemine, kuna üleujutused ja kuumalained pärsivad selliste paikade edusamme rohkem kui mujal.
