Ühe kaevukaane pildi eest maksis Lääne-Soomes asuva Tampere linnavalitsus inimestele 30 senti. Usinamad pildistajad teenisid mitusada eurot.
Tampere linn uuris erikampaania abil vihmaveerennide ja -kaante olukorda. Kaardistamise juures kasutati linnaelanike abi, kellel paluti alla laadida mobiilimäng Crowdsorsa, kirjutas Iltalehti.
Mäng algas esmaspäeva hommikul kell kümme ja lõppes teisipäeva hommikul kell kümme. “24 tunni jooksul saatis üle 700 kasutaja kokku 23 500 fotot,” rääkis Crowdsorsa tegevjuht Toni Paju.
Tema sõnul tegid Tampere kõige usinamad mängijad kuni 400 fotot ja teenisid 120 eurot.
Mängu abil hoidis linn kokku hulga raha ja töötunde. “Kui linn oleks seda ise teinud, võtnuks kaardistamine aega kuid, kui mitte aastaid. Mobiilirakenduse abil on see muidu kauakestev protsess kiire ja kuluefektiivne,” selgitas Paju.
Crowdsorsa on mobiilimäng, mis on välja töötatud andmete kogumiseks ja ühisturgu hankimiseks. Rakendus hakkas tööle 2020. aastal ja on levinud kasutamiseks paljudes linnades.
“Inimesed saavad raha selle eest, et koguvad kaardilt virtuaalseid puuvilju või märgivad sellele objekte.” Esimesel katsel kaardistati Lempääläs 250 kilomeetrit teid. Paju sõnul tehti see ära viie tunniga.
Idee pärineb Mosambiigist
Rakenduse idee pärineb Paju mõne aasta tagusest tööreisist Mosambiiki, kus ta oli teeprojekti juhtimas ja puutus selle käigus kokku võimalusega, kus tehisintellekti abil uuriti teekahjustusi.
“Tegime teeseisundi kaardistamise uuringuid ja see võttis tõesti kaua aega. Arvasin, et selleks peab olema kiirem viis ja asusin välja töötama andmete kogumiseks sobivat süsteemi,” selgitas ta.
Eelmisel nädalavahetusel tehti rakenduse abil jalgrattateede seisundiuuringuid ka Vaasas, Jämsäs, Laukaas, Lapual ja mujal Soomes. Kaardistamisel tuli rattaga ringi sõita ja koguda rakenduses nähtavaid virtuaalseid puuvilju. Näiteks mustikate eest sai viis senti, viinamarjade eest 10 senti ja maasika eest 20 senti.
“Marju kogutakse video salvestamise teel, milles ökoluure analüüsib teede seisukorda. Nende andmete analüüs on juba valmis.”
Rakenduse vastu on huvi tuntud juba ka teistes riikides. Inglismaal ja Rootsis on juba esimese katsetusi tehtud. Järjekorras ootab Hispaania. Seega, miks ei võiks ka Eesti omavalitsused teinekord kasutada seda soomlaste väljatöötatud lahendust ja hoida kokku nii raha kui aega. Paju ise on praeguse tempoga rahul, kuid loodab, et peatselt kasutatakse rakendust paljudes riikides.
