Tuleviku linn

Naised tehnoloogias: usk, kirg ja julgus aitavad iganenud stereotüüpe murda

Konverentsi "Naised tehnoloogias" esinejad artulesid, miks on tehnoloogia valdkonnas süvenenud soolised stereotüübid ja milline on selles haridussüsteemi roll.Foto: Karli Saul

Konverentsil “Naised tehnoloogias” arutleti ja otsiti lahendusi murekohtadele, mis vaevavad Eesti IT-sektorit laiemalt ning õrnema soo kaasatust tehnoloogia arengusse. 

Miks küündib naiste osakaal Eesti IT-ettevõtetes vaid 20 protsendini ja sektori tasuvamatel töökohtadel kõigest 10 protsendini? Miks on tehnoloogia valdkonnas süvenenud soolised stereotüübid ja milline on selles haridussüsteemi roll? 

Neile ja muudele olulistele küsimustele otsis vastuseid 22. aprillil toimunud virtuaalkonverents “Naised tehnoloogias”, mille korraldasid Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Telia Eesti ja Ülemiste City.

Peaminister Kaja Kallas märkis videopöördumises, et usk tehnoloogia võimaluste piiritusse on teinud meie väikesest riigist suure e-Eesti. Kallas tõi välja, et meid peetakse maailmas eestvedajaks ja eeskujuks. Meid teatakse. Meil on kõige rohkem ükssarvikuid elanikkonna kohta. Samas on nukker, et konverentsi “Naised tehnoloogias” üldse vaja on. Ja ometi on vaja, sest vaid viiendik Eesti IT-spetsialistidest on naised.

“Pole ühtegi objektiivset põhjust, miks see niimoodi peaks olema. Sugu ei määra, kui hästi ja pühendunult inimene töötab. Loeb ainult see, mis on peas ja südames,” sõnas Kallas.

Kahelisest “matemaatikust” esimeseks naismiljonäriks 

Konverentsil jagasid oma lugu ja mõtteid kaheksa tehnoloogiavaldkonna juhti, kellest mõnegi hariduskäik säärast karjäärivalikut sugugi ei eeldanuks. Nii kuulutasid esinejad üksmeelselt: kui on kirge, pole ühegi ettevõtmisega liiga hilja alustada. Eriti erialal, kus võimaluste ring sedavõrd lai. 

“Algul ei teadnud ma arvutitest midagi ja pidasin seda pika patsiga poiste erialaks. Keskkoolis kõikus mu matemaatika hinne kahe ja kolme vahel. Sõdisin õpetajaga, kes ei tahtnud mind riigieksamile lubada. Ülikoolis aitasin juba ise teisi järgi,” meenutas Testlio asutaja ning 24-aastasena Eesti noorimaks naismiljonäriks tõusnud Kristel Kruustük. 

Kaheksa aastaga globaalse mõju saavutanud ettevõtte üks vedaja tunnistas, et suhtus testimisvaldkonda megakirglikult. Kuna seal olid ainult probleemid ja mitte ühtegi lahendust, tekkiski Testlio. “Tõsi, toona ei teadnud ma ettevõtlusest midagi. Valasin iga negatiivse tagasiside peale pisaraid. Aga nüüd vaatan iga probleemi kui võimalust,” märkis ta.

TalTechi biorobootika professor ja teadusprorektor Maarja Kruusmaa tõi välja, et puudub teaduslik alus arvamaks, kas matemaatikas on tugevamad poisid või tüdrukud. 

“Esitan mitteteadusliku hüpoteesi. Naised kipuvad end ala- ja mehed ülehindama. Enesekindlus võib saada määravaks, kui satutakse silmitsi kõhklusega: kas olen ikka nii hea, et minna matemaatikat või füüsikat õppima? Kooliõpetajad võiks seda märgata ja suunatult tegelda,” juhtis Kruusmaa tähelepanu. 

Ta sõnas, et praegune noor põlvkond on teadlik ja vastutustundlik. “Maailm vajab päästmist. Ükspuha, kas räägime kliima soojenemisest, looduse reostumisest või mistahes olulisest probleemist. Ühtegi neist ei lahenda insenerideta. Head tehnilised oskused võimaldavad ära teha suuri asju,” esitas Kruusmaa väljakutse. 

Miks ei või tüdrukud mängida nuku asemel robotiga? 

Paari aasta eest tüdrukute tehnoloogiakooli HK Unicorn Squad asutanud Taavi Kotka tundis heameelt, et praeguseks on koolis õpilasi juba 1500. 

Ta tõi välja, et viiekümnendatel oli üle 90 protsendi programmeerijatest naised. Roosiline olukord värvus mustaks, sest tekkisid soorollidest tulenevad stereotüübid. Need pärinevad tunnustatud IT-visonääri sõnul lapsevanemate enda hoiakutest.

“Mõelge: miks ei võiks tüdrukud mängida nukkude asemel robotitega ning minna balleti- või klaveritunni asemel robootikaringi? Tüdrukud tahavad tehnoloogiat õppida, aga toodud põhjustel on nende mahajäämus poistest vähemalt poolteist aastat.”

Kotka sõnul peaks tehnoloogia kuuluma iga üldhariduskooli õppeprogrammi. Ta viitas, et kui näeme IKT sektorit Eesti kasvuvedurina, peame praeguse tööjõupuuduse asendama talentide värbamisega. “Kas toome oskajad sisse väljast või tugevdame endi kapitali?” esitas Kotka retoorilise küsimuse ning lisas, et näeb hüppelist arengut ja väga suurt huvi. “Loodan, et uued pilootkoolid sünnivad juba sel sügisel.”

TalTechi küberkaitse teadlane ja Pelgulinna gümnaasiumi IT arendusjuht Birgy Lorenz osundas murekohale: mis toimub kooli arvutitundides? “Kas seal ollakse niisama klikkijad või loojad? Noorte kaasatus ja suunatus on nõrk, eriti kooliväliselt. Kasuks ei tule seegi, et õpetajad poiste ja tüdrukute valmisolekuid eristavad.” 

Kristel Kruustüki sõnul oleme endiselt tugevate stereotüüpide kammitsais. Ühiskond surub meid raamidesse ja lämmatab julgust. “Käin koolides ja üritustel võimalikult palju rääkimas, sest tunnen, et mulle on antud hääl ja ma pean seda kasutama. Ebaõnnestumist ei tohi mingil juhul karta,” julgustas ta. 

Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve lausus, et vajame tehnoloogiat kõikjal, ka kinnisvaraarenduses. Loome virtuaalseid hooneid, mille abil saame hinnata erinevaid kasutajakogemusi.

“Loodan, et juba lähitulevikus suudavad tehisintellektil põhinevad robotid tuvastada, kui projektis või ehitises leidub kõrvalekaldeid. Samuti kasvab kindlasti digitaliseerumise osakaal,” sõnas ta. 

Lisaks rääkisid konverentsil oma kogemustest riskikapitali fondi The Better Fund asutaja Liina Lass, Eesti esimest päikeseautot ehitava Solaride tegevjuht Kristel Leif ja Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse. 

Kõiki konverentsi vestlusi moderaator Eeva Essega saab vaadata siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.