Need on kümme kõige kiiremini uppuvat linna maailmas

Paljud tegurid, mis põhjustavad linnades üleujutusi, on pöördumatud. Parimal juhul suudavad kohalikud omavalitsused kriisiplaane kohandada, kuid mõnel juhul tuleb elanikel ka taanduda.Foto: Shutterstock

Värske uuring näitas, et mõned maailma suuremad linnad vajuvad isegi kiiremini, kui tõuseb neid ümbritsev merevee tase. Vähemalt 33 linna vajuvad enam kui ühe sentimeetri võrra aastas. Teadlased hoiatavad, et rannikuäärsed linnad peavad oma üleujutusmudelitesse lisama uppumismäärad, vastasel juhul ei ole nad kliimamuutusteks piisavalt ettevalmistatud.

Kui maailmamere veetase tõuseb, seisavad rannikulinnad, nagu Miami ja Guangzhou silmitsi suurte üleujutustega. Ometi on mõned linnad silmitsi veelgi pakilisema üleujutusohuga kui kliimamuutustest tulenev. Ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuring, mis hõlmas 99 linna üle maailma, näitab, et mõned maailma suurlinnad vajuvad mere veetaseme tõusust kordades kiiremini.

Linnad tuleb ümber kolida

Vajumise käigus maa settib ja muutub tihedamaks maapinna all olevate materjalide muutumise tõttu. See protsess ongi põhjustanud enamiku nende linnade aluse maa vajumise mitu millimeetrit aastas. Suuresti on vajumine põhjustanud inimtegevus, näiteks põhjavee liigne pumpamine. Kui vesi välja voolab, muutub maa tihedamaks ja selle peale ehitatud konstruktsioonid langevad merepinnale lähemale.

Vähemalt 33 linna vajub enam kui ühe sentimeetri võrra aastas, see on viis korda kiiremini kui tõuseb merevee tase. Kõige kiiremini upuvad Lõuna- ja Kagu-Aasia linnad, mille elanikud on sunnitud kohanema. Näiteks Indoneesia kolib oma pealinna 10,5 miljoni elanikugat megalinnast Jakartast vastvalminud linna 2000 kilomeetri kaugusele Borneo saarele põhjusel, et Jakarta on uppumas.

Diagramm, mis näitab kümmet kiiremini vajuvat rannikulinna

Kõik see mõjutab linnade arenguplaane, sest tuleb toime tulla üha suuremate üleujutustega rannikualadel.Teadlased hoiatavad, et kui vajumine jätkub praegusel kiirusel, siis üleujutusmudelid, mis võtavad arvesse ainult merepinna tõusu, ei ole piisavad, et ennustada hullemate üleujutuste intensiivsust ja kiirust. 

Põhimõtteliselt on rannikuäärsete linnade tulevik vesine ja see jõuab kätte varem, kui praegused mudelid ennustavad. Tuleviku linnade üleujutuskindlaks muutmise plaanid peavad sisaldama üleujutust takistavaid müüre ja muid meetmeid vee eemal hoidmiseks, kuid peavad hõlmama ka nende tegevuste peatamist, mis uputavad linnu sügavamale maapinna sisse.

Miks rannikuäärsed linnad vajuvad?

Kui mõnes piirkonnas on vajumise põhjus looduslik, siis paljudes linnades kiirendab seda inimtegevus, nagu näiteks põhjavee pumpamine, nafta ja gaasi puurimine ning tempokas ehitustegevus. Iidsete järvesängide savile rajatud Mexico City on pärast aastakümneid kestnud maa-alustest põhjaveekihtidest joogivee ärajuhtimist vajunud ligi pool meetrit aastas.

Uuringu autorid leidsid, et põhjavee pumpamine on kogu maailmas linnade vajumise peamine põhjus. Kiireima vajumisega Aasia linnades kippusid suured elamute või tööstusliku tegevusega alad vajuma kiiremini kui ümbritsev maismaa, mis viitab taas põhjavee „liigsele” ammutamisele.

Kuigi vajumist ei ole võimalik tagasi pöörata, võib kaevandamise vähendamine seda vähemalt aeglustada. Jakarta on vajumist vähendanud ligikaudu 30 aasta taguselt 28 sentimeetrilt tänaseks kolme sentimeetrini aastas. Seda on saavutatud tänu Indoneesia valitsuse karmistunud regulatsioonidele põhjavee ammutamise kohta. 2022. aasta alguses kehtestas Põhja-Jakarta kohalik omavalitsus piirkonnas põhjavee kaevandamise keelu.

Appi, me upume!

Linnades on juba praegu näha mastaapseid rannikuala üleujutusi, mis on tingitud vajumisest ja merepinna tõusu kombinatsioonist. Surfside’i osariigis Floridas 2021. aastal toimunud korterelamu varingule aitas kaasa vajumine, õnnetuses hukkus pea sada inimest. 

Virginia ranniku lähedal upub terve Tangieri saare linn erosiooni ja meretaseme tõusu tõttu lainetesse, mistõttu on elanikud sunnitud evakueeruma.

Mumbaid, mis vajub kuni 0,8 sentimeetrit aastas, ähvardab rannikuäärsete üleujutuste ja aina süvenevate vihmasadude tõttu kasvav üleujutusoht. Aasta-aastalt on India finantspealinn mussoonide hooajal veega üle ujutatud, sest linna äravoolusüsteem ei suuda toime tulla. Hiljutine riskianalüüs tõi linnas välja ligi 2500 hoonet, mida 2050. aastaks võib veetaseme tõus kahjustada.

Paljud tegurid, mis põhjustavad linnades üleujutusi, on pöördumatud. Parimal juhul suudavad kohalikud omavalitsused kriisiplaane kohandada, kuid mõnel juhul tuleb elanikel taanduda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.