Rahvusvaheline tarkvara- ja ärikonsultatsoonide ettevõte Nortal on siinmail tuntud kui üks peamisi e-Eesti arhitekte. Nortali viimase aja innovaatiliste lahenduste hulka Eestis kuuluvad näiteks sotsiaalkindlustusametile loodud proaktiivne vanemahüvitise teenus, ettevõtjate kontaktpunkti visioon ja töötukassa AI-põhine otsustustugi OTT. Samuti löödi kaasa Eesti esimese vaktsiinipassi ja Euroopa digitõendi välja töötamise juures.
Üle 80% Nortali käibest (2020. aastal 100 miljonit eurot) tuleb aga täna juba välisturgudelt. Viimased ligi 15 aastat on Eesti e-riigi kogemust eksporditud Lähis-Idasse ja Aafrikasse, samuti on selle toel laienetud Saksamaale. Olulisemad turud on ka Soome ja USA. Kaugel piiride taga avastatust räägib Nortali ärijuht Peeter Smitt.
Nortal on Eesti digikogemust eksportinud mitmesse Lähis-Ida ja Aafrika riiki. Milliseid probleeme seal tehnoloogia abil lahendada soovitakse?
Iga riik on oma eesmärkide, taristu, tausta ja tavade poolest eriline. Üks ühele ei saa ühtegi lahendust üle viia, kuid iga riigi digitaliseerimise teekond sisaldab sarnaseid samme.
Ühised nimetajad on efektiivsuse kasv, paremini toimivad ja kasutajasõbralikumad protsessid, aga otsitakse ka läbipaistvust, mis aitab korruptsiooni vastu võidelda. Araabia riikides on digitaliseerimine ka oluline osa mainekujundusest. Ollakse ambitsioonikad, valmis sõnastama julgeid visioone pikaks perspektiiviks ja peetakse oluliseks kõige uuemate tehnoloogiate kasutamist.
Milles mainekujunduslik komponent täpsemalt väljendub?
Väärtustatakse seda, et oleks võimalik rõhutada: meil saab kõige kiiremini ettevõtet registreerida. Või et meil on maailma kõige kiirem elamisloa taotlemise protsess. Või et meil on maailma kõige lihtsam internetipank. Kõik peab olema kõige, kõige, kõige…
Millised projektid teil neis piirkondades töös on?
Omaanis on kõige suurema mõjuga käibemaksu haldamise lahendus, millega juurutati riigi senise fiskaalpoliitika täielikult ümber kujundanud uus maks. Meie loodud Invest Easy ettevõtjaportaali kasutavad Omaanis sajad tuhanded ettevõtjad. Nüüd vajavad nad tehnilist baasi ka eraisiku tulumaksu kehtestamiseks ja kogumiseks.
Samuti oleme aidanud ehitada Botswana maksusüsteemi. Seal on erinevaid maksuliike rohkem (10-13). Nortali töö oli protsesside lihtsustamine, kasutajakogemuse parandamine ja tehnoloogilise baasi uuendamine.
Kuveit on käibemaksu juurutamises teistest Pärsia lahe riikidest veidi maas, sinna saatsime just pakkumise. Paar huvitavat võimalust võib avaneda Araabia Ühendemiraatides. Lisaks on käimas piirkonnas veel üks mahukas projekt, aga selle sisust on veel vara rääkida.
Milliseid üldisemaid trende olete piirkonnas täheldanud?
Laheriikides on aru saadud, et olulised globaalsed probleemid – näiteks kliima soojenemine – ei ole naljaasi. Samuti on selge, et ühel päeval ei tule lõviosa riigi rahast enam nafta müügist. Seda ei juhtu homme ega ülehomme, aga kunagi juhtub. Tulubaasi laiendamine on väga tõsiselt päevakorras ja maksupoliitika ümberkorraldamine on üks osa uueks tulevikureaalsuseks valmistumisel.
Millist potentsiaali näete naftariikidel innovatsiooni juurutamise osas?
Nad ise tahavad väga liikuda teadmuspõhise majanduse suunas. Et ülikoolide haridustase saaks piisavalt kõrgeks, seal hakataks uusi asju välja mõtlema ja sellest kasvaks uus majandusharu. Kuidas sellega läheb või kaua see aega võtab – mina tõesti ei tea. Aga nad ponnistavad kõvasti.
On need pigem tehnoloogilised transpordilahendused või midagi tarkvara vallast?
Otsitakse seinast seina. Abu Dhabis tegeleb üks uurimiskeskus taastuvenergia tootmise ja säilitamisega. Just kuulsin, et saudid kavatsevad kõrbes Punast merd ära kasutades tulevikus tomateid kasvatada. Mõeldakse väga laialt ja sugugi mitte ainult digiinnovatsiooni vallas.
Kuidas teie lahendused ettevõtluskeskkondi muudavad?
Laheriikides ja veidi ka Aafrikas on mõistetud, et majanduse kasvamiseks peab väljast raha sisse tulema. Aga selleks peavad välismaalased kuidagi saama sinna investeerida. Üks variant on leida kohalik partner, mis on aga nn. vanakooli värk. Järjest rohkem leidub tarka ja agiilset raha ning investoreid, kes tahavad ise seal jala maha saada ja opereerima hakata. Riigipiiriüleste lahenduste leidmise ja elluviimisega on omajagu maadlemist – mitte ainult tehnoloogia, vaid regulatsioonide osas.
Millised lahendused te välja töötate, et seda lihtsamaks muuta?
Räägime paljudest spetsiifilistest lahendustest. Kuidas välja anda digitaalset identiteeti kujul, mida riigid usaldaks? Milliseid teenuseid on vaja, et välismaalane saaks ettevõtet luua? Volituste kontrollimine ja tõepärasus, lubade haldamine, tööjõu importimine ja manageerimine ja nii edasi.
Kas tuleb ette mõni eriline pähkel, millele on lahendust küsitud või midagi sellist, mille peale me Eestis ei oskagi tulla?
Kõige eredamalt on meeles, kuidas Omaanis äriregistri puhul litsenseerimisega alustasime. Ülesande püstituseks öeldi lihtsalt: „Meil on ettevõtte loomiseks vajalik paberimajandus nii keeruline, et isegi omaanid võtavad oma raha ja investeerivad selle Dubais. Tehke korda!“
Kas mure sai lahendatud?
Tehnilised protsessid toimivad. Aga et see jõuaks kõigi teadvusesse, nõuab neilt endilt veel kaua tööd ja vaeva.
Kas ja mida võiks Eesti neilt riikidelt õppida? Kas midagi tasuks siia üle tuua?
Tavapäraselt tehakse selliste reformide jaoks esmalt strateegia, mis antakse üle projekti vedajatele, kes mõtlevad omakorda välja raamistiku, kuidas kõike kavandatut ellu viia. Me oleme üritanud mudelit keerata teistpidi, hoides vastutust ühes kohas. Avalike hangete ja suurte projektide puhul toetan säärast lähenemist ja arvan, et see annab parima tulemuse. Vastutuse käest kätte andmisega kukub paratamatult alati midagi maha.
Kas annate neis piirkondades ka nõu, kuidas andmeid õigesti kasutada?
Mis on õige ja vale? Pigem aitame, et andmeid saaks koguda ja tekiks ühtne töötlemiskõlbulik andmehulk, millest oleks võimalik mingit tarkust ja teadmist välja imeda.
Milliseid probleeme saab andmete kogumise abil lahendada?
Omaani rahvaloenduse näide on värske ja maailmas suhteliselt unikaalne. Tavaliselt tehakse rahvaloendust ju nii, et koputatakse uksele ja küsitakse, palju siin inimesi on. Uuem versioon kedagi uksele koputama ei saada, vaid loenduse teeb ära igaühest maha jäänud digitaalne jalajälg – andmed, mis kogutakse registritest. Seega on ta tunduvalt kiirem ja ka odavam. Oleme sellise lahenduse omaanidele teinud ja näeme vajadust ka mujal.
Millised ülemaailmsed digilahendused on teile enim muljet avaldanud?
Google on ju päris äge! (Muigab.) Aga kui pidada silmas avalikku sektorit, siis näiteks prantslased ja austraallased püüavad teha masinloetavat seadust. Ehk: kui isesõitev auto läheb üle LaManche’i väina Inglismaale, loeks ta ise ja saaks aru sealsest seadusest ja teaks, et peab hakkama teisel pool teed sõitma. Tõesti vägev ettevõtmine, ehkki sellega ei ole minu teada veel väga kaugele jõutud. Isegi natuke kahju, et eestlased sellest eemale on jäänud.
Peeter Smitt esineb 8.-10. septembril Baltimaade suurimas ärilinnakus peetava Ülemiste City Future Forumil, mille fookuses kolm tulevikku vaatavat valdkonda – uute ärimudelite loomine ja rakendamine, talentide avastamine ja arendamine ning roheline mõtteviis kui uus tegelikkus ja ärivõimalus.
Konverentsil astub lavale enam kui 70 esinejat, ühtekokku osaleb Future Forumi sündmustel üle 1200 inimese ligi 30 riigist. Täpsem info konverentsi sisu, sündmuste ja esinejate kohta: www.futureforum.ee
