Saastunud linnaõhk on suur terviserisk, mille tõttu sureb igal aastal enneaegselt sadu tuhandeid inimesi üle maailma. Et saastega võidelda, peab selle eelnevalt kaardistama. Just seda võimaldavad senisest efektiivsemalt teha uudsed nutikatest anduritest loodud võrgustikud.

Hinnanguliselt 99 protsenti maailma rahvastikust elab paikades, kus õhukvaliteet ei vasta Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatule. Ainuüksi Euroopa Liidus suri 2019. aastal õhus leiduva saaste tõttu enneaegselt umbes 307 000 inimest. Enam kui pool neist juhtumitest oleks saanud ära hoida, kui olnuks tagatud parem õhukvaliteet.

Kuid ükskõik millise probleemiga tulemuslikuks tegelemiseks peab esmalt saama selle ulatusest võimalikult hea ülevaate. Paraku on senini laiemas kasutuses olevad õhukvaliteedi hindamise vahendid väga suured ja ühtlasi kulukad nii osta kui käigus hoida, vahendab Sarah Wild väljaandes Horizon Magazine.

Sellised massiivsed seadmed vajavad täpseks mõõtmiseks kliimaseadmeid, pidevalt vooluvõrgus olemist ning spetsiifilist hooldust.

Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et õhukvaliteedi monitoorimisega peavad tegelema kõik enam kui 100 000 elanikuga linnad. Paljud väiksemad asulad, millel vastavat kohustust pole, seda ka ei tee. Peamiselt ikka traditsiooniliste meetodite keerukuse ja kõrge hinna tõttu. Kuid ka vastava kohustusega linnad kasutavad mõõtmiseks tihti vaid mõnda seadet ning seejärel matemaatilisi mudeleid lõpliku kaardistuse tegemiseks.

Hispaania ettevõtte Bettair Cities tehnoloogiajuhi ja ühe asutaja Leonardo Santiago sõnul ei ole taolised meetodid paraku just kuigi täpsed ning nõnda leitud tulemused ei vasta seetõttu pahatihti reaalsusele. Ehk saaks paremini?

Euroopa Liidu programmi “Euroopa horisont” rahastatud projekti abil töötaski Bettair Cities õhureostuse mõõtmiseks välja parema lahenduse. See koosneb väikestest ja soodsatest anduritest, millest saab luua vajaliku suurusega võrgustiku, ning andurivõrgustikust andmeid koguvast tarkvaraplatvormist MappingAir.

Kui traditsioonilised õhukvaliteedi mõõtjad maksavad sadu tuhandeid eurosid, siis Bettair Cities loodud väiksemad seadmed vaid umbes 4000 eurot seadme kohta. Lisaks on neid kasutades püsikulud väiksemad, sest kuigi seadmeis olevad andurid vajavad iga kahe aasta tagant väljavahetamist, on need muidu hooldusvabad – erinevalt traditsioonilistest mõõtevahenditest.

Eelmisel kuul lõppenud projekti tulemusena loodi nii MappingAir platvorm kui arendati prototüübist tootmisvalmis lahenduseni õhukvaliteedi andur, millest saab luua võrgustikke neid näiteks tänavalampide külge kinnitades. Platvormi ja andureid kasutataksegi juba mitmetes Euroopa ja Lõuna-Ameerika linnades. Mõnes paigas on seadmed alles katsetamisel, osades aga juba püsikasutuses.

Seadme loomine sai võimalikuks tänu tehisintellektile. Nimelt kasutatakse õhureostuse mõõtmiseks andureid, mis on tundlikud ka niiskusele ja temperatuurimuutustele, mis omakorda võiksid mõõdetud tulemuste täpsust mõjutada.

Selle vältimiseks analüüsitakse tehisintellekti abil erinevate tegurite toimet andurile, “puhastatakse” näidud ebavajalikust, näiteks õhuniiskuse tekitatud mõjudest, ning leitaksegi õhusaaste näidud. Sellisel moel saadud andmed pole küll täiesti täpsed – senine statistika näitab, et tulemused on umbes 94 protsendil juhtudest samad, mis tavapäraste mõõtevahenditega saadud.

Sellised mõõteseadmed võivad töötada ka autonoomselt, saades energiat akust või päikesepaneelist ning edastades andmeid üle traadita andmesidevõrgu. Lisaks on seadmel varuks veel üks peotrikk – nimelt on selles peidus andurid helireostuse mõõtmiseks.

Programm “Euroopa horisont” on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm, mille eesmärk on võidelda kliimamuutustega, toetada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning edendada liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu.