Nutilinn, või tark linn toob tavaliselt inimeste pähe kujutelmad tehnoloogiat ja nutikaid lahendusi täis linnaruumist. Tuleviku linna professuuri loomise käigus TalTechi poolt Eestisse kutsutud ja ka Ülemiste City’t külastanud linnaruumi innovatsioonieksperdi dr. Luca Mora sõnul ei ole tehnoloogia sugugi kõik innovaatilise ja targa linna juures. Tähtsaim on hoopis osav koostöö ja tugev kogukond.

“Suurem osa targast linnast on mõtteviis ja see, kuidas linn end korraldab, et lubada innovatsiooni,” räägib dr. Mora. Tema sõnul ei tohiks olla targa linna tuumaks suure hulga tehnoloogia kasutamine, vaid keskendumine probleemidele, mida lahendada. Peale seda, kui probleemid on tuvastatud, tuleks uurida, kas neid saaks tehnoloogia abil vähendada või üldse kaotada.

Tehnodüstoopiast keskkonnamureni

Targa linna idee algas aastaid tagasi digilinna plaanidega, kus mitmed linnad soovisid liita linnaruumi planeerimise ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogiad üheks toimivaks süsteemiks. Tol ajal oli loodu peamiselt veebilehtede keskne. lahendus, mis jagas pelgalt infot linna avalike teenuste kohta, näiteks turismiinfot. Digilinna järel sündis intelligentse linna idee.

“Siin hakkas innovatsiooni maailmavaade juba välja tulema. See ei olnud seotud sotsiaalsete aspektidega, näiteks sellega, kuidas paremini kodanikke informeerida, vaid pigem sellega, kuidas innovatsioon saab aidata linnal areneda,” räägib dr. Mora. Intelligentsest linnast tegi targa linna eelmise kümnendi lõpus aina süvenev keskkonnaprobleem.

Ühelt poolt kannustas seda vajadus muuta linna aina ökonoonsemaks ja rohelisemaks, teiseltpoolt aga kiiresti populariseeruv ning arenev asjade interneti ja juhtmevaba tehnoloogia maastik. “Enam ei ole inimene arvuti ees, vaid arvutid on kõikjal, nii, et neid isegi ei märgata. See annab meile võimaluse pakkuda teenuseid kõikjal ja igal ajal,” kõneleb dr. Mora.

Targa linna algusaegadel oli sellegi poolest palju juttu erinevate süsteemide ühendamisest. On keeruline võrrelda, millistel linnadel on lihtsam saada nutikaks ja millistel mitte, räägib dr. Mora. Linna suurus siin üldiselt ei loe. Paljude linnade puhul võib takistuseks saada just vale, ülevalt alla lähenemine, kus üritatakse läheneda targa linna loomisele ärilisest vaatepunktist ning kodanike vajaduste esmase rahuldamise asemel asutakse tegelema äride ja ettevõtete soovide rahuldamisega.

Dr. Mora ütleb, et Euroopas on üldiselt levinud teistsugune, sotsiaalkultuuriline lähenemine. “Tallinna puhul näen ma väga viljakat pinnast targa linna arenemiseks, just mitmes asjas, mida linn juba teeb. Algatuseks kasvõi info ja kommunikatsioonitehnoloogiate taristu, mis on siin väga välja arenenud. Lisaks muidugi ka e-Eesti projekt, mis töötab väga hästi,” räägib dr. Mora.

Lisaks teenustele ja taustal toimuva infrastruktuuri arendusele on oluline ka targa linna esikülg ehk kogukond, mis algab linnavõimudest ning linnaosavalitsusest, just selleks, et kõik osapooled saaksid üheselt aru, mida tark linn tähendab ja mida sellega saavutada püütakse. Kui sul on kogukond, tuleb hakata looma raamistikku ja regulatsioone, mis hoiavad kõiki osapooli ühel kursil ning tagavad selle, et ressursid oleks mõistlikult jaotatud ja ei tehtaks näiteks topelttööd.

Kolmas etapp, mille tark Tallinn ette võiks võtta, on kogukond ja ettevõtluskultuur õiges suunas käima lükata nii, et targa linna teenuste ja probleemide lahenduste arendus oleks jätkusuutlik ja pikaajaline tegevus. “See on põnev mängumaa. Põnev koht, kus saab palju eksperimenteerida,” räägib dr. Mora ning leiab, et oleks imeline, kui sealt veel edasi suudetaks hakata tegema koostööd teiste linnadega. Tallinnal on oluline võimalus aidata kaasa ka tulevastele tarkadele linnadele. Nimelt ei eksisteeri täna kindlat mudelit, mille järgi linn saaks tavalisest linnast end targaks linnaks teha, olles kindel, et seda tehakse õigesti. Dr. Mora sõnul on tallinnas toimuval sellise mudeli välja töötamisel oluline roll.

Hulk takistusi

“Tegemist on innovatsiooniga. Innovatsioon mingis süsteemis on alati keerukas, kuna sul on kindel režiim, mis on paigas,” kõneleb dr. Mora. Seega tuleks vanaviisi tegemisega harjunud linnavalitsuste ja ametnikega asuda koostöösse, luua esmased lahendused ning tõestada nende tulemustega, et uutmoodi on parem.

“On ka väljast tulev surve, milleks on näiteks keskkonnaprobleemid. Isegi kui vajadust muutuste järgi ei mõisteta, on süvenev mure keskkonna pärast just see, mis võiks linnavõimudele ja seaduste loojatele öelda, et targa linna poolt loodav muutus on see, mida meil vaja on,” kõneleb dr. Mora.

Aga miks peaks me üldse nutilinna tahtma?

Kui vaadata targas linnas elamist lihtsa, tavakodaniku seisukohast, leiame me kaks suurt kasutegurit. Infoküllus ning kvaliteetsed avalikud teenused. “Võtame näiteks transpordi. Kui mul on äpp, mis ütleb mulle täpselt, millal buss tuleb, ei pea ma kulutama aega bussi ootamisele, kuna ma tean täpselt, millal välja minna. See aitab parandada minu elukvaliteeti, sest ma saan oma aega paremini ära kasutada. Seega on tark linn palju funktsionaalsemm, palju täpsem, palju organiseeritum,” kõneleb dr. Mora.

Tavakodanike juures tuleks püüda arvestada siiski kõigi ühiskonnagruppidega. “Üks suurimaid targa linna muresid on digilõhe. Kui meil on suur tehniline taristu, näiteks kõikjal on wifi, siis saame me kõikjale luua ka palju erinevaid teenuseid, kuid sul on ka inimesed, kes ei ole võimelised neid teenuseid kasutama, sest neid ei ole õpetatud. Kui me räägime innovatsioonist süsteemis, siis on see süsteemi muutus. Aga need inimesed, kes süsteemis elavad, need jäävad alati samaks,” selgitab ta.

Seega tuleks ühe elemendina targa linna loomisel tagada, et eakad, erivajadusega, ning tehnoloogiliselt maha jäänud inimesed saaksid samuti kõiki teenuseid kasutada, pakkudes neile vajalikku tuge, õpet ning treeninguid. “See on taas üks tegevus, mis ei ole otseselt seotud tehnoloogiaga, aga see aitab linnakodanike võimet erinevaid teenuseid kasutada parandada,” sõnab dr. Mora.

Andmed on tulevik, aga neid peaks oskama ka kasutada

Targa linna tulevikuperspektiivid on väga laiade võimalustega. Dr. Mora sõnul ei tea me täna, mis on tulevikutehnoloogiate võimalused. Ta toob näiteks tehisintellekti, mis on küll väga paljulubav, kuid selle täielikke kasutusvõimalusi täna veel ei tunta. Samas leiab ta, et üheks väga oluliseks faktoriks nutilinnade arengus ning elus saavad suured andmekogud.

“Ühel pool on sul palju andmeid kõigest. On täiesti uus andmekiht, mis kirjeldab seda, kuidas linn ja selle infrastruktuur töötavad. Siin on aga probleem ja see näitab taaskord, miks nutilinnad ei ole ainult tehnoloogia. Probleem on see, kuidas sa neid andmeid kasutama hakkad. Paljudel juhtudel ei oska ühiskond nende andmetega mitte midagi peale hakata. Meil ei ole võimekust andmete kogumist õigesti hallata, ega neid andmeid vajalikul määral analüüsida. Kui me seda isegi teha suudaksime, peaksime küsima endilt, kuidas me kasutame neid teadmisi, mille me andmetest saime,” kirjeldab ta võimalusi ja probleeme suurte, linna genereeritavate andmehulkade haldamisel.

“Siin on vaja ettevalmistust. Ja ettevalmistus ongi just see, mis taas tehnoloogiaga seotud ei ole,” lisab ta. Andmehulkadel on aga ka teine külg, mis hõlbustab linna nutistamisele lähenemist alt üles. Dr. Mora sõnul on väga levinud olukord, kus linnas olevate sensorite genereeritavad andmed tehakse avalikuks ning eraisikud või ettevõtted võivad iseseisvalt neis leiduvatele probleemidele lahendusi luua.

“Nägime näiteks New Yorgi väga edukat lähenemist. Neil on väga innovatiivne avalike andmete regulatsioon, mis teeb kõik andmed avalikuks. Iga aasta toimub suur võistlus, kus otsitakse lahendusi peamistele probleemidele linnas ning see on neile toonud palju uusi lahendusi üle maailma,” kirjeldab dr. Mora ning lisab, et säärane lähenemine ei aita mitte ainult linnal probleeme lahendada, vaid aitab linnakodanikel leida ka uusi ettevõtlusvõimalusi.