Tuleviku linn

Oslo liikluses ei hukkunud aasta jooksul ükski jalakäija ega jalgrattur: kuidas see saavutati ja mida sellest õppida?

Aastal 2019 ei kaotanud Oslos ükski jalakäija ega jalgrattur elu. Kokku registreeriti vaid üks surmaga lõppenud liiklusõnnetus, kui autojuht sõitis vastu aeda, kirjutab WIRED.

1975 aastal sai Oslo liikluses surma 41 inimest ja 1990ndateks langes see number juba 18-ni.

Seda tänu erinevatele muudatustele: rattataristu parandamisele, kiiruspiirangutele, autode arvu vähendamisele, lamavate politseinike paigaldamisele ning tänu autode tehnoloogilisele täiustumisele.

Hüpe 18 surmast nulli on aga toimunud tänu autovabade alade loomisele ja inimeste harjumuste muutumisele. 

Nullvisioon

Oslo edusamm näitab, et linn on vaid sammukese kaugusel nullvisioonist ehk strateegiast elimineerida surmad liikluses täielikult. Nullvisioonini jõudmise alustalaks on autode arvu märkimisväärne vähendamine.

Oslo ametivõimud on eemaldanud kõik 760 teeäärset parkimiskohta kesklinnas, julgustades nii inimesi kasutama odavat ja paindlikku ühistranspordisüsteemi ning lisanud rohkem ratta- ja kõnniteid.

Märkimisväärsed alad on autoliikluseks täielikult suletud, sealhulgas näiteks algkoolide ümbrused. 

Vaatamata Oslo edukusele selles vallas on säärane tegutsemisviis saanud ka kriitikat inimestelt, kes ei kujuta ette elu ilma isikliku autota. Nimelt levib valearusaam nagu linna jalakäijatesõbralikuks muutmine võiks mõjuda halvasti äritegevusele.

Autovabad tänavad on ligitõmbavad

Kuid Oslo näitel selgub, et linna jalakäijatesõbralikuks muutmine ei päästa mitte ainult elusid, vaid on hea ka äritegevusele. Peale autode arvu vähendamist on kesklinnas poodidesse sisenevate inimeste arv suurenenud 10% võrra. 

“Linnakeskus on elavnenud ning kõik tipp-brändide kauplused tahavad olla autovabadel tänavatel esindatud,” ütleb Rune Gjøs, Oslo liikuvuse osakonna direktor. “See näitab, et ostlejatele on autovabad tänavad ligitõmbavad ning jalakäijad jätavad endast sama palju raha maha kui autoga tulijad.”

“Kui varem läksid inimesed peredega nädalavahetusel linnast välja, siis nüüd tulevad nad kesklinna,” ütleb Hanna Marcussen, Oslo abilinnapea, kelle vastutusalasse kuulub linnaplaneerimine. “Inimesed kasutavad kesklinna erinevateks tegevusteks ning mitte ainult ostlemiseks ja äritegevuseks.”

Covid-19 on samuti andnud oma panuse jalakäijate-sõbralike projektide kasvuks. Köln ja Calgary on sulgenud liiklusele suuri alasid, et anda jalakäijatele rohkem ruumi sotsiaalseks distantseerumiseks.

Bogota linnavõimud on muutnud autovabad laupäevad nädalapikkusteks ja Pariisi linnapea Anne Hidalgo on ära keelanud eraautodega sõitmise kuulsal Rue de Riviolil. Hidalgo on öelnud, et autode domineerimise tagasitulek peale eriolukorra lõppu on välistatud.

Autodest täielikult vabanemine poleks aga lahendus: liikumispuudega inimesed ning ka vanemad inimesed sõltuvad autodest. Kuid linnad otsivad rohkem lahendusi, kuidas arendada ühistransporti ja loovad rohkem vaid jalakäijatele mõeldud alasid.

Janette Sadik-Khan, endine New Yorgi linna transpordiosakonna volinik, kirjeldab seda ümberkujundamist, kui linna operatsioonikoodi ümberkirjutamist.

“Me oleme veelahkmel,” ütleb ta. “Targad linnad ei saa olema mitte need, kus on kasutusel kõige nutikamad tehnoloogiad, vaid need, kus sa ei vaja autot.”

Märksõnad: , ,
Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.